Intressimäärad tõusevad edasi, kuid väiksemate sammudega

Detsembri keskel toimusid lääneriikide suuremate keskpankade viimased tänavused koosolekud. Esimesed märgid inflatsiooni aeglustumisest koos juba aset leidnud tohutute muudatustega intressimäärades võimaldasid USA Föderaalreservil (Fed) ja Euroopa Keskpangal (EKP) detsembris intressimäärade tõstmise tempot vähendada. Mõlemal pool ookeani tõsteti baasintressimäärasid pärast varasemat 0,75-protsendipunktilist tõusu vaid 0,50 protsendipunkti võrra.

Alates selle aasta märtsist on USA baasintressimäär tõstetud peaaegu nulltasemelt 4,25–4,50% vahele. EKP alustas aktiivset inflatsioonivastast võitlust hiljem, suve keskel, ning tõstis poole aasta jooksul kõiki intressimäärasid 2,5 protsendipunkti võrra, kusjuures põhiline refinantseerimismäär jõudis 2,5%ni ja hoiuste intressimäär 2,0%ni. Intressimäärade järsu tõstmise tõttu jõudsid need kiiresti tasemeni, mida loetakse majandustegevust piiravaks. Kuigi keskpangad on jätkuvalt agressiivselt meelestatud ja kavatsevad lähitulevikuski intressimäärasid tõsta, sunnib see arvama, et intressimäärade tõstmise kulminatsioonini ei ole jäänud enam palju aega.

Detsembrikuine intressimäärade muutus ei olnud eriti kellelegi üllatus ja seda oli ka prognoosides arvesse võetud, kuid märksa suuremat huvi pakub see, mida toob tulevik. Föderaalreservi viimaste detsembrikuiste prognooside kohaselt võiksid USA baasintressimäärad tõenäoliselt peatuda 5,00 ja 5,25% vahel. See on kõrgem föderaalreservi enda sügisesest hinnangust ja praegustest turuprognoosidest. Erinevalt föderaalreservist ei räägi Euroopa Keskpank oma kavatsustest selgesõnaliselt, kuid on samuti kinnitanud, et jätkab intressimäärade tõstmist.

Piirava poliitika tulemusi hinnatakse alles järgmisel aastal

Intressimäärade edasisele liikumisele mõeldes on palju vastuseta küsimusi. Esiteks – kui sügavaks kujuneb järgmisel aastal eeldatav majanduslangus? Praegu oodatakse nii USAs kui ka euroalal midagi stagnatsiooni ja majanduslanguse vahepealset. Teiseks – kui tugev on regioonide tööturg ja sisenõudlus? Tänavu olid need lääneriikide majanduses kaks peamist positiivsete üllatuste allikat, mis hoidsid ülespoole suunatud survet ka inflatsioonile. Kolmandaks – kuidas hakkab edaspidi muutuma olukord energiaturgudel ja eriti Euroopa gaasiturul? Kõik need tegurid mõjutavad järgmisel aastal keskpankade otsuseid.

Finantsturu märkide põhjal ootavad turuosalised, et USA Föderaalreservi intressimäär ei ületa 4,75–5,00% ja majandusreaalsus sunnib järgmise aasta teises pooles föderaalreservi liikuma vastupidises suunas ja alustama intressimäärade alandamist. Turuprognooside kohaselt võivad dollari intressimäärad 2024. aasta lõpuks liikuda lähemale 3% tasemele.

Viimaste otsuste mõju muutub tuntavaks ka Eestis

Finantsturu osalised ootavad, et euroala baasintressimäärad saavutavad oma kõrgeima taseme 3% juures või veidi üle selle. Arvestades kõrgemat inflatsiooni ja suuremat ebakindlust energiahindade dünaamika suhtes Euroopas, eeldatakse, et intressimäärad euroalal lähiaastatel oluliselt ei lange. Praeguste märkide kohaselt turul võivad kolme aasta jooksul EKP baasintressimäärad ja vastavalt ka kolme kuu EURIBOR stabiliseeruda 2,5% juures ja kuue kuu EURIBOR veidi üle selle taseme.

EKP rahapoliitilised otsused mõjutavad jätkuvalt ka Eesti laenuvõtjaid. Kuna laenude muutuvad intressimäärad ehk EURIBOR fikseeritakse kindlaks ajaks, ei ole sugugi mitte kõik praegused laenuvõtjad kõrgemate intressimäärade mõju oma laenumaksetele veel täiel määral tundnud. Samal ajal näitavad hinnangud, et EKP viimane otsus tõsta baasintressimäära võib suurendada laenumakseid ligikaudu 5% võrra praegusest igakuisest summast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid