Sularaha on euroalal keskmisena endiselt kõige sagedasem maksevahend, kuid selle osakaal on viimastel aastatel kiiresti vähenenud. Kui kahe aasta eest tasuti euroalal keskmisena sularahas 72% ostude eest, siis värske uuringu järgi 59% ostude eest. 34% ostudest tehti müügikohtades pangakaardiga ja see näitaja on kolme aastaga suurenenud 9%. Riigiti on erinevused väga suured: Maltal, Sloveenias, Austrias ja Itaalias tehakse 70% või enam ostudest sularaha eest, seevastu Soomes ja Madalmaades on sularahaoste vaid umbes 20%.

Eestis on sularaha ja kaardimaksete osakaal müügikohtades võrdne: mõlemaid makseviise kasutati 46% ostude puhul ja umbes samasugune oli kasutus Eestis ka kolm aastat tagasi.

Kallimaid oste tehti euroala müügikohtades pangakaardiga pisut enam kui sularahas. Kui ost oli viis eurot või väiksem, tehti see 81% juhtudest sularahas, kui ostu suurus oli üle 50 euro, siis kasutati sularaha maksmisel vaid kolmandiku ostude puhul. Üle 50-euroste ostude osakaal on 14% kõikidest müügikohas tehtud ostudest.

Nutiseadmega maksmine on viimastel aastatel kasvanud, kuid selle osakaal muude võimaluste kõrval on suhteliselt madal (3%). Eesti näitaja on ka siin euroala keskmisega sarnane (3%). Kõige agaramalt kasutatakse nutiseadet müügikohtades maksmisel Madalmaades (10% müügikohtades tehtud ostudest) ning Soomes, Iirimaal ja Lätis (6%).

Üha enam oste tehakse e-poodidest. Kui 2019. aastal oli e-ostude osakaal euroalal 6%, siis nüüd tehakse e-poodides 17% kõigist igapäeva ostudest. Kuigi küsitlusperioodil enamikus euroala riikides suuri ostukohtade sulgemisi ei olnud, on koroonakriis jätnud oma jälje. 37% vastanutest väitsid, et teevad nüüd internetist oste sagedamini kui enne pandeemiat.

Enamasti kasutatakse e-poode suuremate ja kallimate ostude korral. Samas ostetakse e-poodidest varasemast enam ka toitu ja muid igapäevaseid kaupu (24% kõikidest e-poe ostudest), sagenenud on ka ravimite ja kosmeetikatoodete ostmine internetist (10% e-ostudest).

Kõige suurem on internetiostude osakaal igapäevaostudes Belgias, Austrias, Iirimaal ja Prantsusmaal (üle 20%), kus see kasvas eelmise uuringuga võrreldes umbes 10%. 2019. aastal oli Eesti elanike e-ostude osakaal euroala kõrgeim (16%), see näitaja on jäänud samaks ka 2022. aastal.

Isikute omavahelistest maksetest tehakse euroalal tervikuna 73% sularahas, kuid sularaha osatähtsus on kolme aastaga vähenenud. Eestis on sularaha osakaal isikute omavahelistes maksetes vaid 50%, veel väiksem on see vaid Hollandis (41%) ja Soomes (49%). Üha rohkem kasutatakse omavahel arveldades mobiilirakendusi – euroalal tervikuna 10% juhtudest (kolme aasta eest 3%). Kõige rohkem kasutavad mobiilirakendust teisele eraisikule makstes Madalmaade elanikud (43% kõikidest isikutevahelistest maksetest), suur on mobiilirakenduste kasutus omavahelisteks arveldusteks ka Soomes, Eestis, Luksemburgis ja Maltal (umbes veerand isikutevahelistest maksetest).

Krüptovarasid kasutatakse euroalal tagasihoidlikult – vaid 4% elanikkonnast. Mõnevõrra suurem on nende osatähtsus Sloveenias (8%) ja Luksemburgis (8%). Eestis on krüptovarade kasutajaid uuringu järgi 5%. 70% juhtudest hoitakse krüptovarasid investeerimise eesmärgil; 27% elanikest kasutab neid nii maksmiseks kui ka investeerimiseks.

Eestis on euroala keskmisega võrreldes mõnevõrra suurem nende krüptovarade omajate osakaal (83%), kes hoiavad neid investeerimise eesmärgil. Makstakse krüptovaradega suhteliselt enam Itaalias ja Leedus, samas on nendes kahes riigis krüptovarade omajaid kõige vähem (Leedus 3% elanikest, Itaalias 2%).

Sularaha kättesaadavus nii kogu euroalal kui ka Eestis on väga hea. Kui euroalal keskmiselt pidasid sularaha lihtsasti kättesaadavaks 89% vastanutest, siis Eestis koguni 94%. Sularaha saamiseks kasutatakse euroala keskselt enim sularahaväljastuspunkte (74%) ning koduseid reserve (11%). Ka Eestis on need enim kasutatavad võimalused – vastavalt 72% ja 10%. Uuringu tulemuste põhjal hoiab euroalal keskmiselt 37% vastanutest oma sääste muu hulgas ka sularahas. Võrreldes eelmise uuringuga on see osakaal 3% võrra kasvanud.

Eestis hoiab oma sääste muu hulgas sularahas 49% vastanutest ehk samuti 3% võrra rohkem kui 2019. aasta uuringus. Oma tasemelt on Eesti sularahas säästnute osakaalu poolest euroala juhtriikide hulgas, jäädes alla ainult Slovakkiale (58%).

Eesti Pank soovitab inimestel hoida igaks juhuks võimalike erakorraliste katkestuste puhuks rahakotis pisut sularaha ning pikemateks katkestusteks võiks perel olla kodus nädalane sularahavaru. Loe lisaks, kuidas olla paremini valmis võimalikeks maksekatkestusteks, Eesti Panga kodulehelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid