Eesti Energia asub koos Ragn-Sellsiga lahendama Eestis tekkivate vanarehvide probleemi

Eesti Energia ja Ragn-Sells on käivitanud koostöö, mis võimaldab energiaettevõttel oma tehastes uueks tooraineks ümber töödelda Eestis tekkivad vanarehvid.

Eesti Energia liigub samm-sammult vedelkütuste tootmiselt ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuse suunas. Kontseptsiooni oluline osa on teiste valdkondade raskesti ringlussevõetavate jäätmete ümbertöötlemine Enefiti pürolüüsitehastes.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on vanarehvide ümbertöötlemine pürolüüsi teel enam kui 10 korda väiksema CO₂ jäljega kui nende põletamine energiatootmiseks, rääkimata tule- ja pinnasereostuse ohtu tekitavast ladestamisest.

„Vanarehvide ümbertöötlemine on oluline samm Eesti Energia teekonnal ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalsema keemiatööstuse suunas, sest muudame põlevkivi kasutamise arvelt kasulikuks tooteks teiste valdkondade jäätmed,“ märkis Vals. „Lähiaastail saavutame oma tehastes tööstusliku võimekuse ümber töödelda ka komposiit- ja madala kvaliteediga plastpakendeid, mida muul moel ringlusse võtta ei saa. Paralleelselt töötame selle nimel, et praegu vedelkütustena turustatavad tooted järeltöödelda plastikeemiatööstuse tooraineks. Nii tekitame suletud ringi, kus meie tehasesse tulnud jäätmest saab täiendavaid naftabarreleid pumpamata uus sama valdkonna toode.“

Eestis tekib aastas ligemale 15 000 tonni vanarehve, mis on võimalik suunata töötlemisse. Esmalt eemaldatakse rehvidest vanametall, mis läheb materjalina ringlusesse ja ülejäänud osast valmib rehvihake, mis suunatakse pürolüüsi tootmisesse. Eestis kogutavate vanarehvide ümbertöötlemine Enefiti tehastes algab hiljemalt 2024. aasta esimeses kvartalis. Tehastel on võimekus ümber töödelda kõik Eestis, Lätis ja Leedus tekkivad vanarehvid, mida on kokku ligi 55 000 tuhat tonni aastas.

Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Kai Realo sõnul on vanarehvide kogumis- ja käitlussüsteem olnud Eestis pikalt lahenduseta. „Kaks aastat tagasi puhastas Ragn-Sells koostöös keskkonnaministeeriumiga Raadi üüratust kogusest vanarehvidest, mis olid lihtsalt loodusesse viidud. Tänagi on üsna selgusetu, mis Eestis tekkivatest vanarehvidest saab. Koos Eesti Energiaga saame luua läbipaistva käitluslahenduse,“ lausus Realo. „Ragn-Sellsi omaniku jaoks sai koostööprojekti investeerimisel määravaks ka Eesti Energia ambitsioon paari aasta jooksul hakata pürolüüsi teel toodetud põlevkiviõli täiendavalt väärindama keemiatoodeteks. See on Ragn-Sellsi jaoks ülioluline, et meie lahendused toetaksid ringmajandust.“

Rehvide ümbertöötlemine Enefiti tehastes võimaldab tulevikus põletamata ja ladestamata jätta sadu tuhandeid tonne vanarehve ning aitab vähenda pürolüüsiprotsessi keskkonnajälge. Rehvide purustamine ümbertöötlemiseks pürolüüsitehastes võimaldab ringlusse võtta ka neis kasutatava metalli.

„Juba praegu oleme konsultatsioonides rahvusvaheliste keemiaettevõtetega, kes on väljendanud kõrget huvi meie toote kui ringmajanduse põhimõtetel ümbertöödeldud kemikaali vastu,“ lisas Vals. „Meie tehnoloogia eelis on see, et see võimaldab ümber töödelda korraga nii erinevaid plaste, vanarehve kui põlevkivi, kus juures pikas perspektiivis jäätmete osakaal protsessis suureneb ja põlevkivi oma väheneb. Eesti Energia Enefit-tehased pakuvad lahendust spetsiifilistele keskkonnaprobleemidele mitte ainult Eestis, vaid kogu Läänemere piirkonnas.“

Põlevkivist elektritootmine lõppeb hiljemalt aastal 2030 ning vedelkütuste tootmine aastal 2040. Üleminek ringmajandusel põhinevale süsinikuneutraalsele keemiatööstusele võimaldab säilitada Ida-Virumaal hea palgaga töökohad, luua eeldused uute heitmevabade tööstusharude tekkeks ning Eesti maksu- ja eksporditulu kasvuks.