Just sel perioodil toimub mitmesugustel koosolekutel ka palju ajurünnakuid tulevikuprojektide osas. Kasvustrateeg Indrek Saul annab nõu, kuidas ajurünnakuid efektiivselt läbi viia, et kõik seal osalejad piisavalt panustaksid ning oma ideid välja julgeksid pakkuda.

Ilmselt on paljud kuulnud, et ajurünnakutel ei tasu ühtki rumalat ideed kritiseerida, ent ometigi tekib paljudel soov mõnele mõttele vastu vaielda, kui kolleeg selle ühiste mõttetalgute käigus välja paiskab. See aga tekitab olukorra, kus kritiseerija ise ei ole enam võimeline loovalt mõtlema ning seeläbi kannatab ajurünnaku efektiivsus.

„Inimese aju töötab kahes vastandlikus seisundis. Esimene neist, mida nimetatakse hargnevaks ehk divergentseks mõtlemise olekuks, on selline olek, kus aju genereerib ideid, ühest ideest sünnib teine ja seostest, teiste inimestega rääkimisest tekivad uued ideed,“ selgitab Saul. „Teine seisund on koondav, ehk konvergentne mõtlemine. See on kriitiline mõtlemine, kus ma võtan ette ajurünnakul tekkinud ideed ja hakkan neid hindama.“

Enne ajurünnaku läbi viimist on hea sõnastada selge eesmärk, et kõik kohalviibijad teaks ühes suunas mõelda, ent Sauli sõnul võtab mõtlemise edasi tagasi lülitamine loova ja analüüsiva seisundi vahel palju aega ning see ongi põhjus, miks ajurünnakutel öeldakse, et välja tuleb käia kõik ideed ning kriitika jääb pärastiseks. „Niipea kui ma lülitan oma mõtlemis ümber hargnevalt koondavale, kaob ära mu loovus, loov mõttelõng katkeb,“ kinnitab Saul. „Koondavale mõtlemisele sunnib aju ümber lülituma näiteks vajadus tehniliste abivahendite juhtimisele keskendumine.“

Seepärast soovitab Saul kasutada loovtöös, analüüsisessioonide ja ajurünnakute läbi viimiseks lihtsaid, intuitiivseid ja töökindlaid tehnoloogilisi vahendeid, et need ideede genereerimise faasis ei katkestaks loovat mõttekäiku.

„Need katkestused on märkamatud, aga nende hind on väga kõrge.“ kinnitab Saul. Kergemal juhul kulub 10-15 minutit uuesti loovuse käivitamiseks, raskemal juhul aga ei suudagi enam katkenud mõttelõnga taastada.
Kõige lihtsam on kasutada oma mõtete kirja panemiseks pliiatsit ja paberit. Lisaks jääb Sauli sõnul kergemini meelde see, mille inimene on oma käega kas paberile või tahvlile üles kirjutanud. Küll aga soovitab Saul võimalusel kasutada mõnda töökindlat tehnoloogilist abivahendit, sest see aitab ajurünnaku viia veelgi efektiivsemale tasemele.“Minu esimene haridus on elektroonikainsener ja mulle väga meeldib tehnoloogia, mis teeb elu lihtsamaks. Ma soovin, et oskusteave, mida me oma töö käigus loome, oleks kohe digitaalselt talletatav ja et see oleks alati taaskasutatav. Olen paberivaba elu elanud juba 20 aastat ning testinud ja katsetanud paljusid digitaalseid tahvleid. Samsung Flip on esimene on digitaalne tahvel, mis tõesti vastab loova töö nõuetele, mille kasutamine on lihtne, kiire, intuitiivne ega nõua IT-toe olemasolu,“ räägib Saul.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid