Kui lähiaastaid silmas pidades lisas optimismi Sopi-Tootsi tuulepargi investeerimisotsus, siis hoolimata senisest küllaltki edukast energiakriisiga toimetulekust lisas meie piirkondi murepilvi Olkiluoto 3 tuumajaama käivitamise edasilükkamine märtsikuusse.

Möödunud nädalal oli elektri hind Eestis keskmiselt 178,7 €/MWh (–184,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter jõululaupäeva öösel kell 4 (33,32 €/MWh) ja kõige kõrgem kolmapäeva, 21. detsembri hommikul kell 8 (304,19 €/MWh). Hindu mõjutasid soojem ilm, gaasi hinna langus ja suhteliselt suur tuuletootmine meie piirkonnas.

Nädala keskmine gaasi hind oli 97,4 €/MWh (–33,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ning Euroopa Liidu gaasihoidlate täitumus keskmiselt 83% (nädal varem 84%). Peamiselt mõjutas gaasi hinda tavapärasest soojem ilm ja pühadega seotud tarbimise vähenemine.

Rootsis naasis turule 1400-megavatine tuumajaam Oskarshamn 3. Soomes käivitatakse täna õhtul katserežiimis Olkiluoto 3 reaktor. Jaamas on kokku neli jahutusveepumpa, millest kahel turbiinil on ikka veel praod, mis esimese katsetamise käigus tekkisid. Ülejäänutele on nüüd paigaldatud terved varuturbiinid. Praod võisid tekkida, kui jaama koormati testimise käigus kiiresti üles-alla. Täna algav proovirežiim kestab 11 päeva. Seejärel peatatakse tootmine neljaks nädalaks, et probleemseid toiteveepumpasid veel kontrollida. Sellele järgnev testimine peaks algama veebruari esimesel nädalal. Jaama haldava ettevõtte Teollisuuden Voima info järgi alustab see kommertstingimustel tootmist 8. märtsil, mis on ligi kuu aega hiljem, kui varem lubati. See tähendab, et sel talvel ei saa Olkiluoto 3 tuumajaamaga arvestada, sest enne jõuab talv läbi saada, kui jaam tööle saadakse. Olkiluoto 3 tuumajaam on ligi 13 aastat graafikust maas.

Külmalaine elati Euroopas elektrikatkestusteta üle ja gaasivarud on endiselt head

Energiatootmise ja -tarbimise vaatepunktist oli tänavune aasta üks Euroopa ajaloo raskemaid, kuid aastavahetusele läheme vastu paremal positsioonil, kui aasta esimeste kuude põhjal arvata võinuks. Eelmisel nädalal langes maagaasi hind esimest korda kahe kuu jooksul alla 100 euro megavatt-tunni eest ja Saksamaa aasta-ette-elektrimüügi hind kukkus madalaimale tasemele pärast juunit. Esimese suurema külmalainega tuldi toime võrdlemisi hästi, vähenev tarbimine hoiab gaasi hinna kontrolli all ja varud on endiselt täidetud kõrgemal tasemel kui sellel ajal tavaliselt.

Viie aasta keskmisega võrreldes oli hoidlate täitumus lausa 10% suurem. Hoolimata äsjasest külmalainest tuleb tänada ilmataati, kes kostitas oktoobrit ja novembrit võrdlemisi soojade ilmadega. Hoidlate täitumus saavutas senise maksimumtaseme 13. novembril tasemel 97%, olles nüüd sellest ära kasutanud umbes 14% võrra. Seega on varude vähenemise kiirus 4% suurem kui viimasel viiel aastal tavaliselt, mil Nord Streami gaasitorud pidevalt gaasi juurde tõid.

Pühade eel pakkus hoidlate kardetust suurem täitumus valitsustele võimaluse kergemalt hingata, sest Venemaa algatatud sõjaga kaasnenud energiakriisis on inflatsioon aastakümnete kõrgeimal tasemel, majapidamiste arved mitmekordistunud ja majanduskasv aeglustunud. Kõrged hinnad meelitasid aga ligi piisavas koguses veeldatud maagaasi, mis võimaldas täita hoidlaid ja tulla toime ka detsembris Kesk-Euroopat tabanud tavapäratu külmalainega. Võrreldes kuu algusega on gaasi tulevikutehingute hinnad kukkunud 33%. Harilikult langeb pühade tõttu aasta lõpus nii gaasi hind kui tööstustoodang, kuid tänavu on tarbimist Bloombergi andmeil juba märkimisväärselt kokku tõmmatud ning uue aasta olulise kasvu tõenäosus on pigem väike.

Saksamaa avas hiljuti esimese LNG-terminali, milliseid lisandub nii seal kui ka teistes riikides peagi veelgi. Prantsusmaa põhivõrgu operaator aga teatas, et tänu tuuma- ja hüdroenergia toodangu kasvule ning tarbimise vähenemisele on elektri puudujäägi tõenäosus jaanuaris vähenenud. Uue aasta ees ei ole murepilved aga kindlasti hajunud. Turud pelgavad, et gaasile piirhinna kehtestamise korral võivad müüjad Euroopa jaoks hädavajalikud LNG-saadetised suunata Aasiasse. Pakkumise vähenemine aga viiks hinnad taas kõrgustesse. Märkimisväärset mõju omavad ka viletsad uudised Venemaalt. Seni Euroopat ainsana Vene gaasiga varustavas ja läbi Ukraina kulgevas gaasitorus toimus teisipäeval plahvatus, mis tõi koheselt kaasa ka hinnatõusu, ehkki tarnete maht seetõttu ei vähenenud.

Gaasi hinna langus muudab elektri tipptunnid odavamaks

Täiendavat stressi tekitab Euroopas Ameerika Ühendriike tabanud viimase kümnendi kõige rängem talvetorm, mis on toonud kaasa ohtralt lund, tugevad tuuled ja miinuskraadid. Muu hulgas ähvardab torm ajutiselt katkestada Euroopa jaoks hädavajalikud LNG-tarned. Tänaseks enam kui 100 miljonist Euroopasse tarnitud LNG-tonnist üle 43 pärineb just Ameerika Ühendriikidest. LNG pärast hakkab maailmaturul ilmselt üha enam uuesti konkureerima Hiina, kes teatas COVID-19 piirangute pikalt oodatud lõdvendamisest, mille üks eesmärke on tööstusele hoog uuesti sisse saada. Esimesena reageeris sellele tõusule pööranud nafta hind, aga ühiskonna avamine suurendab kindlasti vajadust ka teiste energiatoodete, sh maagaasi järele. Konkurentsi Euroopale pakub ka Jaapan, kes sõlmis pikaajalise LNG-tarnelepingu Omaani ja USA-ga.

Saksamaal on lisaks Vene maagaasile tükk tegu ka nende toornafta asendamisega. Saksamaa lubas tuleval aastal küll Vene nafta ostmise lõpetada ja panustada eeskätt Kasahstani toorainele. Samas ei ole see piisav kogu mahu asendamiseks ja tooraine transpordiks on tarvis ka Venemaa torujuhtmeid. Mõnevõrra rõõmu pakkus sakslastele enne jõulu avaldatud ilmaprognoos, mille järgi ootab Kesk-Euroopat järgmise kolme nädala jooksul keskmisest soojem temperatuur, tuues kaasa energianõudluse vähenemise. Kaks nädalat tagasi kasvas Saksamaa energiatarve külmalaine tõttu selle aasta rekordtasemele, ehkki nelja aasta võrdluses on tarbimise vähenemine olnud umbes 12%. Energiakriisiga toimetulekuks ei pruugi sellest aga piisata, sest keskmiselt peaks riigi gaasikasutus vähenema 20%. See arv on oluline just tuleva aasta talve silmas pidades, et Euroopa gaasivarusid liiga ära ei kulutataks ja jõuaks neid suvekuudel uuesti piisaval määral täita. Euroopa tervikuna on selle sihi Eurostati andmeil aga saavutanud.

Energiakriisis Euroopa on korduvalt rõhutanud vajadust muuta elektritootmine rohelisemaks, kuid praegusel juhul poleks kivisöeta võimalik Vanas Maailmas elektrivarustust tagada. Kontinendi suurima majandusega riik Saksamaa põletab tänavu musta fossiilkütust energiatootmiseks suuremal määral kui viimase kuue aasta jooksul. Kolmandas kvartalis moodustas kivisüsi energiatootmisest kolmandiku, mida on enam kui 13% rohkem kui aasta varem. Tuleval aastal suureneb kivisöe import veelgi.

Venemaa otsuse järel katkestada seni odavat energiat pakkunud maagaasi tarned Euroopasse on olnud ka mitmeid positiivseid mõjusid, mis eeskätt väljenduvad taastuvenergia arengu kiirendamises. Tänavu on Eestis uusi tuuleparke kas juba ehituses või positiivse investeerimisotsusega samas mahus, kui seni üldse kokku tuuleparke Eestisse rajatud on. Kui 2022. aasta vahetuseks on Eestis tuuleparke kokku umbes 320 megavatti, siis ehituses või investeerimisotsusega võimsusi on samuti umbes 320 megavatti. Neist värskeima uudisena teatas Enefit Green reedel otsusest ehitada valmis 255-megavatise võimsusega Sopi-Tootsi tuulepark, mis hakkab elektrit tootma juba 2024. aastal.

Euroopa kontekstis tootsid Suurbritannia tuulepargid tänavu rekordilise koguse elektrit ja ka Saksamaal kasvas taastuvenergia osakaal hoolimata kivisöe domineerimisest. Juba kaheksa aasta pärast peaks Euroopa tootma 45% elektrist taastuvatest allikatest.

CO2 nädala keskmine hind oli 88,8 €/t (–1,7 €/t võrreldes eelmise nädalaga). Hinnad olid veidi madalamad nõudluse vähenemise (soojem ilmaprognoos) ja kvoodioksjonite pausi tõttu 20. detsembrist kuni 9. jaanuarini.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 911 MW. Kuna ilmad on soojad ning pühadeperioodist tingituna on nõudlus turul väiksem, kasutab Enefit Power võimalust, et vahetada kahe elektrijaama katelde tolmufiltreid. Seetõttu on kaks jaama töös poole võimsusega. Auvere elektrijaam naaseb praeguste plaanide järgi turule 7. jaanuarist.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.