Head laenuteenindamist on toetanud seni väike tööpuudus ja viimastel aastatel kogunenud säästud, mille kasv on küll aasta teisel poolel pidurdunud. Järgmisel aastal läheb laenude tagasimaksmine keerulisemaks, kuid viivislaenude maht jääb keskpanga hinnangul siiski suhteliselt madalale tasemele.

Maksevõimekus on hea

Viivislaenude maht oli novembri lõpus endiselt väike. Üle 60 päeva tähtajaks tagasi maksmata eluasemelaenude osakaal püsis novembris 0,1% juures ja oli viimase 20 aasta rekordmadalal tasemel. See tähendab, et ligikaudu iga tuhandes eluasemelaenu võtnud inimene on oma laenumaksetega üle kahe kuu hiljaks jäänud. Kui olukord halveneb, hakkavad esimesena kasvama need viivislaenud, mille maksetähtaega on ületatud vaid lühikest aega. Samas on ka 10–30 päeva maksetega hilinenud laenude maht püsinud üsna väike.

Tarbimislaenude tasumisega pankadele on seni samuti hästi hakkama saadud. Üle 60 päeva viivises olevate tarbimislaenude osakaal on viimastel kuudel püsinud 1,1–1,3% juures, mis on ajaloolises võrdluses samuti madal tase.

Tööpuudus ei mõjuta

Laenumaksetega hakkama saamist on seni toetanud vähene tööpuudus, viimastel aastatel paranenud majanduslik olukord ja varem kogutud säästud. Laenumaksevõime sõltub enim sellest, kas inimestel on töö ja sissetulek. Töötute arv on hakanud viimastel kuudel küll tasapisi kasvama, aga viimase kümne aasta keskmisega võrreldes on tööpuudus siiski väike.

Kui välja jätta käesolev aasta, siis üldiselt on inimeste ostujõud ja säästuvõime viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kosunud ja seetõttu on ka säästud tublisti kasvanud. Viimastel aastatel on sellele lisandunud veel koroonaaegsed sundsäästud. Sel aastal on näha, et inimesed on hakanud varem kogutud sääste kasutama, sest säästude kasv on pidurdunud ja hoiused hakanud tasapisi vähenema.

Euribor tõuseb üle 3%

Euribori tõus pole veel laenumaksetesse täies ulatuses jõudnud, kuna valdavalt arvutatakse varem võetud laenude puhul intressimakse ümber iga kuue kuu järel. Nii jõudis kuue kuu euribor novembri lõpuks 2,4% juurde ja on viimasel nädalal olnud ligikaudu 2,7%. Samas on keskmine laenujäägi intressimäär kasvanud suve alguse 2% pealt novembris 3,2%-ni.

Rahaturgude osalised prognoosivad, et kuue kuu euribor tõuseb 2023. aastal ligikaudu 3,5% juurde ja alaneb seejärel natuke alla 3%. See tähendab, et lähiaastatel oleks keskmine laenujäägi intressimäär umbes sama kõrge kui enne üleilmset finantskriisi 2008. aastal.

Eesti Pank suurt hätta jäämist ei prognoosi

Järgmisel aastal läheb laenumaksmine keerulisemaks ja viivislaenude maht suureneb, kuid jääb siiski suhteliselt väikseks. Eesti Panga hinnangul tõuseb üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal praeguselt 0,1% pealt 2023. aastal 0,3% juurde, mida võib endiselt madalaks tasemeks pidada. Jätkuv tarbijakorvi kallinemine ja euribori tõus muudab laenude tagasimaksmise keerulisemaks ja paljud laenu võtnud pered on sunnitud oma kulutusi koomale tõmbama. Kuigi perede lõikes võib olukord märkimisväärselt erineda, ei prognoosi Eesti Pank siiski, et paljud laenumaksetega hätta jäävad. Sellele aitab kaasa prognooside järgi üsna mõõdukas tööpuuduse kasv.

Teiseks on eluasemelaenuvõtjate keskmine sissetulek Eesti keskmisest ligi kolmandiku võrra suurem ja seetõttu saavad nad praeguses keerulises olukorras ka mõnevõrra paremini hakkama. Kolmandaks on kommertspangad Eesti Panga nõudmisel eluasemelaenuvõtjate maksevõimet hinnates arvestanud vähemalt 6% suuruse koguintressimääraga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid