Nüüdseks on uued autod tagasi turul, kuid inimeste tarbimiskindlus on hinnatõusu tõttu saanud korraliku hoobi. Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma tõi välja neli punkti, mis meid 2023. aastal autoturul ootamas on.

Uute autode hinnatõus pidurdub, tagasi tulevad soodusmüügid

Kiibipuudus tõstis uute sõidukite hindasid võrreldes paari aasta tagusega ligikaudu 20-30%. Andrus Valma sõnul see hinnaralli 2023. aastal aga ei jätku, kuna tarneraskused on osaliselt ületatud ning uued autod jõuavad taas autosalongidesse. „Kiire hinnatõus pidurdub ning jääb saabuval aastal eeldatavasti 3-5% kanti,“ ennustas ta.

Uute autode soetamine muutub järjest keerulisemaks. „Kui mitmeid aastaid oleme harjunud nägema tänavapildis üha uuemaid ja uhkemaid autosid, siis seoses kiire inflatsiooniga, intressitõusuga ning sellega seotud ostujõu langusega ei saa paljud endale enam uut autot lubada,“ tõdes Valma ja lisas, et uue auto liisimisel peab oluliselt tähelepanelikumalt jälgima intressi – tänane kuumakse võib kuue kuu möödudes olla euribori tõusust tingituna oluliselt kallim. Ka üldine hinnatõus ning elamiskulude kallinemine muudavad tarbijaid ja ettevõtteid ebakindlamaks ning suuremad kulutused, nagu seda on ka uue auto ost, lükatakse kaugemasse tulevikku. „Julgen ennustada, et uute sõidukite müük on 2023. aastal Baltikumis umbes 10-15% väiksem kui sel aastal,“ ütles Valma.

„Samal ajal täituvad aga automüüjate laod, kuna autotehased on vahepealseid ettetellimusi hoogsalt täitnud. Ostjate meelitamiseks hakatakse taas tegema eripakkumisi ja soodusmüüke. Seda pole vahepealsel „buumi“ ajal vaja olnud, ent nüüd võib tekkida vajadus müükide turgutamiseks, et uued autod lattu seisma ei jääks,“ selgitas Mobire Groupi tegevjuht.

Kasutatud autode turul suureneb hinnasurve

Seoses uute autode defitsiidiga hoogustus viimasel paaril aastal kasutatud autode turg. „Kuna nõudlus oli suur, siis tõusid 2022. aasta alguses kasutatud sõidukite hinnad absurdsele tasemele. Uute autode tootmise taastumine tegi sel sügisel siiski omad korrektsioonid ning uue auto hinnaga ei ole enam keegi nõus kasutatud masinat ostma,“ nentis Valma. Uusi autosid saabub turule järjest rohkem ning see toob kaasa kasutatud autode hinnalanguse jätkumise ka algaval aastal.

Kasutatud autode hindadele avaldab Valma sõnul survet ka pakkumiste rohkus. Ta rääkis, et järjest rohkem ilmub müüki kasutatud sõidukeid, kuna kulude kokku hoidmiseks loobutakse ebavajalikest sõidukitest – ettevõtted vähendavad autoparke ning paljud pered püüavad senise kahe auto asemel hakkama saada ühega. „Pakkumiste rohkus pikendab kasutatud autode müügiaega, ostjaid ei ole enam nii palju kui aasta varem ning uute sõidukite head pakkumised langetavad hinda ka kasutatud autode turul. Julgen arvata, et kasutatud auto hind kukub saabuval aastal umbes 10%,“ ennustas Valma, kuidas kasutatud autode turul hinnad muutuma hakkavad.

Veebi- ja äpipõhiste teenuse kasutajate hulk kasvab

„Ühelt poolt autoga seotud kulutuste kasv ning teiselt poolt turul olevad erinevad sõiduki rendi- ja jagamislahendused panevad üha rohkem inimesi mõtlema, kas isikliku sõiduauto omamine on ilmtingimata vajalik. Peredes leitakse, et kahe auto omamise asemel saab asjad aetud ka ühega ning linnas elades saab igapäevased asjatoimetused ehk tehtud jalgsi või ühistranspordiga. Vältimatu vajaduse tekkides otsustatakse aga auto soetamise asemel ajutise rendiauto kasuks,“ rääkis Valma lisades, et lühi- või pikaajaline auto rentimine annab ebakindlas majanduslikus olukorras tarbijale võimaluse paremini planeerida kulutusi ning vajadusel autost loobuda.

Lühi- kui pikaajalise renditeenuse puhul veebi- või äpipõhine rentimine kasvab ka lähiaastatel Valma sõnul veelgi, sest lisaks kulude kokkuhoiule ei ole tänapäeva noore jaoks auto omamine seesugune staatuse sümbol nagu see oli kümmekond aastat tagasi. „Noor põlvkond näeb autos pigem takistust, koormat ning keskkonnasaastajat – kiirus, mugavus ning keskkonnasõbralikkus veebis või äpis auto rentimiseks on nende jaoks suurema väärtusega kui mootorivõimsus,“ selgitas ta oma arvamust.

Elektriautode arv suureneb veelgi

Elektriautode arv on nii Eestis kui mujal Euroopas aasta aastalt suurenenud. Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgid CO2 heitkoguse vähendamiseks, panevad ka meie autojuhte üha enam elektrimootoriga autode poole vaatama. „Elektriautod on viimaste aastate jooksul palju arenenud ning esialgne skeptitsism on ka Eestis lahtunud. Elektriautode ostmise kasvule aitab kindlasti kaasa ka planeeritav riigipoolne ostutoetus elektriauto soetamisel,“ rääkis Valma. Ta tõi välja, et sel aastal moodustasid elektriautod Eestis kogu autode müügist ligikaudu 3% ning prognoosis, et järgmise paari aasta jooksul võiks see jõuda järgi 2022. aasta Euroopa keskmise tasemeni ehk 10%-ni kõikide autode müügist.

Elektriautode turu kasvul on suur roll jätkuvalt ettevõtetel. „Järjest rohkem on näha, kuidas ettevõtted täiendavad autoparki just elektrimootoriga autodega ning asutuse parklatesse rajatakse laadimispunkte. Üha rohkem ettevõtteid lähtub ESG (environmental, social and corporate governance ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri majandamisele lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest) põhimõtetest ning autopargi keskkonnasõbralikumaks muutmine on üks mõjusamaid samme oma tegevuse keskkonnajälje vähendamiseks,“ ütles Valma.