Teisipäeval allkirjastatud dekreet keelab riigi toornafta ja kütuste tarned välisostjatele, kes peavad kinni lepingutes sätestatud piirmäärast. Dekreet kehtib tarnelepingute suhtes, mis „otseselt või kaudselt“ kasutavad mehhanismi. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul kehtib see ka olemasolevate lepingute suhtes, kui need sisaldavad viidet piirmäärale. Putin andis oma ministrite kabinetile korralduse valmistada ette „õigusaktid, mis on suunatud keelu rakendamisele“, samuti kehtestada „rakendamise jälgimise kord“.

Arvestades, et Venemaa toornafta ekspordi piirang algab 1. veebruaril ja Venemaa talvepuhkus kestab 9. jaanuarini, on valitsusel paar nädalat aega, et kaaluda edasisi vastumeetmeid. Ministrite kabinet peab samuti kindlaks määrama kuupäeva, mil hakkab kehtima naftatoodete keelustamine ning nende toodete nimekirja. Valitsus jälgib naftaturgu esimeses kvartalis, enne kui otsustab, kas võtta täiendavaid vastumeetmeid, näiteks kehtestada oma toornafta hinna alampiir, ütlesid aruteludega kursis olevad inimesed selle kuu alguses.

Riskantne otsus

Venemaa peab kaaluma oma toodangu vähendamist ja võimalikku lisatulu kõrgematest hindadest, mis on riskantne otsus. Bloomberg Economicsi Venemaa ja Kesk- ja Ida-Euroopa majandusteadlase Aleksandr Isakovi sõnul on Venemaa vastus naftahinna piiramisele ja impordikeelule suuresti sümboolne, kuna riik sõltub nafta dollaritest, et rahastada importi ja hoida inflatsiooni kontrolli all.

Riigi toornafta tootmise kärpimine võib tõsta nafta murdepunkti hinda veelgi kõrgemale - 95-100 dollarit barrelist sel aastal võrreldes 60 dollariga eelmisel aastal, mis „muudab Venemaa eelarvesüsteemi veelgi hapramaks,“ lisas Isakov. 2023. aastal peaksid nafta- ja gaasitulud moodustama umbes kolmandiku Venemaa eelarvetuludest.