Eesti Panga eelarve kasvab järgmisel aastal. Üks osa investeeringud tehakse energiasäästu

Eesti Panga 2023. aasta eelarve kulud kasvavad järgmisel aasta 8,8 protsenti 28,5 miljoni euroni.

Kui jätta kõrvale kulutused sularahale, mis erinevad aastast aastasse väga palju, siis on eelarve kulud 26,3 miljonit eurot ja kasv 2022. aastaga võrreldes 3 miljonit eurot ehk 12,7 protsenti.

Üldise kiire hinnatõusu tõttu tõusevad keskpanga eelarves hoogsalt erinevate sisseostetavate teenuste kulud. Jättes kõrvale sularahaga seotud teenuste kulud, siis kasvab teenuste eelarve 14,6 protsenti 8,5 miljoni euroni.

2023. aastal on Eesti Pangal plaanis tellida juurde 50euroseid pangatähti ning valmistada erikujundusega 2eurone, mis on pühendatud rahvuslinnule ehk suitsupääsukesele. Lisaks toodab keskpank kullast ja hõbedast meenemündid hansalinn Tartu auks ning hõbemündid Eesti talupere ja riigitegelaste Konstantin Koniku ja Konstantin Pätsi auks.

Lisaks keskpanga tavapärastele tegevustele on 2023. aasta arendustegevustega seotud olulisemad märksõnad jätkuvalt küberturvalisus, erinevateks kriisistsenaariumiteks valmisolek, aga ka sammud energiakulude vähendamiseks. Järgmisel aastal jätkuvad Euroopa Keskpankade Süsteemi üleeuroopalise kiirülekandesüsteemi (TARGET) ja väärtpaberiarvelduste ühisplatvormi (T2S) liitmise ning tagatishaldussüsteemi (ECMS) projektidega seotud Eesti Panga sisesed arendustööd. Oluline on ka osalemine üleeuroalases digieuro uurimisprojektis, mille tulemusi on oodata järgmise aasta sügisel.

Eesti Pank investeerib põhivarasse 2023. aastal veidi üle 4 miljoni euro. Et paremini toime tulla kiiresti kasvavate energia- ja küttekuludega, alustab Eesti Pank oma hoonete ventilatsioonisüsteemi uuendamist ning uurib võimalusi hoonete energiasäästu suurendamiseks ja päikesepaneelide paigalduseks. Samuti toimub Estonia pst 13 vana pangaoperatsioonisaali (tuntud ka Pliiatsisaalina) ümberehitamine, et luua juurde töökohti Finantsinspektsiooni tarbeks.

Eesti Panga järgmise aasta prognoositav tulu on 87,7 miljonit eurot. Keskpank teenib tulu peamiselt euroala keskpankade ühistelt rahapoliitilistelt tehingutelt, reservide haldusest ja meenemüntide müügist. Keskpank kasutab varasematel aastatel kogutud puhvreid (riskieraldisi), et katta 2022. aasta investeerimistegevuse negatiivset tulemust, mis on seotud eelkõige intressimäärade järsu tõusu mõjuga keskpanga võlakirjaportfellile. Seetõttu tuleb keskpangal 2023. aasta eeldatava positiivse tulemi arvelt kasutatud puhvreid taastada. Eesti Panga 2022. aasta auditeeritud finantstulemused kinnitatakse 2023. aasta märtsis.

Eesti Pangas on järgmisel aastal plaanitud täistööajale taandatult 241,1 töökohta, mida on 2,8 kohta rohkem kui sel aastal. Personalikulud kasvavad aastaga 11,7 protsenti 14,3 miljoni euroni. Eesti Panga eesmärk on hoida oma töötajate palku ligikaudu samal tasemel kui võrreldavates rollides töötajatel Tallinna finantssektoris, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.