„Kahtlemata oli ja on lõppeva aasta olulisemaks sündmuseks Venemaa agressioon Ukrainas. Sisuliselt üleöö muutus vajadus kaitsetööstuse toodete ja teenuste osas kümnetes ja sadades kordades,“ ütleb Ränisoo. Tema sõnul on ettevõtjatel tulnud leida lahendusi, kas ja kuidas oma tootmist skaleerida olukorras, kus tootmissisendite hinnad pidevalt tõusid, et olla jätkuvalt rahvusvahelises konkurentsis.

„Teine väljakutse täna ettevõtetele on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis järgnevatel aastatel tõenäoliselt süveneb,“ hindab ta.

Uuel aastal rohkem investeeringuid

Ränisoo sõnul on halvenenud julgeolekuolukord sundinud riike oma investeeringuid riigikaitsesse suurendama, mis ühel või teisel moel Ukrainas toimuvaga koosmõjus annab pigem signaali tugevast turukonjunktuurist. „Ukraina lahinguväljadelt saadud kogemus ja teadmised peavad ühel või teisel moel kiiresti jõudma tootearendusse ja sealt edasi tootmisse,“ räägib ta, lisades: „Prognoosime uueks aastaks senisest suuremaid investeeringuid tehnoloogiatesse, mis samuti Ukraina näitel, olukorras, kus vastasel on sarnane materiaaltehniline baas, on osutunud otsustavaks teguriks lahinguväljal.“

Samuti on järgmisel aastal oluline riikidevaheline koostöö. „Koostöö Eesti ja teiste riikidega on hea ja loodame, et see jätkub vähemalt samasugusena ka tuleval aastal. Töötame selle nimel, et Eesti ettevõtted tõuseksid rahvusvahelises väärtusahelas senisest kõrgemale, potentsiaal on selleks täna olemas, sh kosmosetööstuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel,“ hindab ta.