Novembri keskel jõustusid töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatused kaugtöö ja tööõnnetuste osas.

Tööandja on kohustatud kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis. Tööandja peab kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Seaduse järgi peab tööandja tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, ka kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Novembri lõpus jõustus uus tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. Alates 1. detsembrist saab uue võimalusena tööõnnetuse raporti koostada tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS või see iseteeninduskeskkonna kaudu esitada.

Novembris jõustunud seadusemuudatusega kadus ära tööõnnetuste liigitamine kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Surmaga lõppenud tööõnnetusest või tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, peab arst viivitamata Tööinspektsiooni teavitama. Samuti peab ka tööandja eluohtliku seisundi tekitanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni teavitama. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama ka politseid.

Uus mõiste: iseseisva otsustuspädevusega töötaja

24. detsembril jõustusid töölepingu seaduse muudatused tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise kohta töötuna arveloleku ajal. Lisaks tekkis uus mõiste – iseseisva otsustuspädevusega töötaja, ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris muutus paindlikumaks valveaja kasutamine.

Seadusemuudatus võimaldab töötuna arveloleku ajal ajutise töö (nn tööampsude) tegemiseks sõlmida kuuekuulise perioodi jooksul piiramatult tähtajalisi töölepinguid (kestusega kuni kaheksa kalendripäeva) ja seda ilma, et tööleping muutuks tähtajatuks. Tööampsude tegijaga võib ühes kuus sõlmida näiteks ühe töölepingu kestusega kuni kaheksa päeva või soovi korral kasvõi kaheksa ühepäevast töölepingut.

Muudatusega tekkis ka uus mõiste – iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kes saab edaspidi valida ise oma tööaega. Iseseisva otsustuspädevusega töötajale ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon, valveaja reeglistik, öötöö piirang ega igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud. Samuti ei rakendu öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord. Siiski kehtib talle reeglistik tööaja kestuse kohta, mis tähendab, et talle rakendub täis- või osalise tööaja kokkulepe ehk tööaja kestus ühe kuu või arvestusperioodi kohta ning ületunnitöö regulatsioon. Pooled võivad kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.

Paindlikumaks muutub ka valveaja kasutamine IKT valdkonnas. Poolte kokkuleppel ei pea igapäevast ja iganädalast puhkeaja piirangut kohaldama täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on IKT teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. IKT-teenuste puhul võib tekkida vajadus rakendada vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid järjepidevalt valvesse pikema perioodi jooksul. Näiteks võib olla oluline, et töötja on valmis ootamatu vajaduse korral lahendama infosüsteemi tõrget või infoturbeprobleemi. Selline valveaja erisus peab olema võimalik vaid põhjendatud juhtudel ning pooled võivad kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette.

1. jaanuarist jõustuvad ka seaduste alamaktid

Kutsehaiguste loetelu täiendati posttraumaatilise stressihäire ja muude haigustega, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööandjal on kohustus uurida kutsehaigestumist, selgitada välja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kui töötervishoiuarst on töötajal diagnoosinud kutsehaigestumise ning selle tõttu väljastatud töövõimetuslehe, saab töötaja Haigekassalt haigushüvitist haigestumise 2. päevast. Edaspidi on töötajal ka võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.

Töötervishoiuteenuse osutamise korra järgi on uueks töötervishoiuteenuseks ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs. Seda peab tööandja korraldama regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Muudetud on ka tervisekontrolli korraldamise nõuet uuele töötajale. Juhul kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid