„Eesti on juba mõnda aega tegelenud biometaanituru arendamisega, kuid vajadus selle järgi on tõusnud veelgi tugevamalt päevakorda energiakriisis, kus maagaasi kättesaadavuse küsimus on muutunud probleemiks kogu Euroopas. Kohaliku ja keskkonnasõbralikuma biometaani tootmine on vajalik, et saaksime end veelgi rohkem lahti siduda fossiilset päritolu maagaasist ning oleksime vähem sõltuvad teistest riikidest pärit energiaallikatest,“ lausus minister Riina Sikkut.

Biometaani toetuste periood pidi lõppema 2023. aasta lõpus, kuid üha ambitsioonikamad taastuvenergia eesmärgid ja toetuseelarve võimaldas perioodi pikendada. Biometaanituru arendamiseks ettenähtud toetusraha on veel 11,8 miljonit eurot, raha pärineb CO2-kvoodi enampakkumise müügituludest.

Transpordisektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 100 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta. Kui gaasi hind on kõrgem kui seatud piirmäär, siis toetust ei maksta.

Biometaani tootmise toetust on Elering maksnud 2018. aastast vastavalt toodetud ja tarbimisse jõudnud biometaani koguse eest otse tootjale. 2022. aasta seisuga on toetust välja makstud 25,3 miljonit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid