„Kevadel toimunud intensiivsetel läbirääkimistel nõudsid eraettevõtjad riigilt ja Eleringilt gaasiühenduse rajamist nende rajatava kaini, et nad saaks kaid sihtotstarbeliselt kasutada. Elering saigi seepeale valitsuselt ja üldkoosoleku rolli täitvalt majandusministrilt suunise LNG-terminali gaasiühenduse rajamiseks. Eleringi rajatud toruühendus valmis novembri lõpuks lubatud kujul,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „On täiesti arusaamatu, kuidas eraettevõtjad saavad nõuda LNG-kail paikneva Eleringi gaasitaristu talumise eest renti ning samal ajal soovivad ise samas kohas liituda ja võtta Eleringi rajatud taristu kasutusse enda ärilistel eesmärkidel,“ lisas ta.

Samal ajal pole Eleringil vaatamata pikalt kestnud läbirääkimistele õnnestunud sõlmida gaasitaristu rajamist nõudnud eraettevõtjatega maakasutuskokkulepet, kuigi ühendustorustiku kavandamise ja ehitustegevuse käigus maaomanik vastavad nõusolekud andis.

Läbirääkimised ühendustorustiku alla jääva maa kasutusõiguse üle on kestnud alates kevadest. Kuna see protsess tulemust pole andnud, pidi maakasutusküsimus lahenema koos kai müügiga riigi äriühingule Eesti Varude Keskus. Kuigi eraettevõtjad on ise avalikult lubanud kai riigile ära müüa, on selle tehingu vormistamine jäänud Eleringile teadaolevalt toppama.

„Kuna ühtegi kokkulepet pole õnnestunud eraettevõtjatega sõlmida, ei jäänud Eleringil üle muud, kui taotleda Pakrineeme Sadama maale paigaldatud torustiku suhtes sundvalduse seadmist. Elering esitas enda ja Eesti riigi huvides detsembri lõpus kohalikule omavalitsusele avalduse sundvalduse seadmiseks, et tagada ülekaalukas avalikus huvis rajatud ühendustorustiku omandi kaitse,“ selgitas Veskimägi.

Praegu menetleb Elering eraettevõtjate esitatud liitumistaotlust ja ootab potentsiaalselt liitujalt jätkuvalt kinnitust selle kohta, et neil on soovitud ajutise liitumise perioodiks olemas ujuvterminal, mille kaudu saaks gaasi Eesti ülekandevõrku suunata. „Peame avaliku rahaga rajatud taristu puhul välistama fantoomliitumise tekke, kus taristu broneeritakse ühe ettevõtte poolt seda tegelikult gaasi tarnimiseks kasutusse võtmata,“ märkis Veskimägi.

Elering on Paldiski LNG-terminali toruühendusse investeerinud enam kui 20 miljonit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid