Finantsturgude vaatest on olnud pöörane aasta ning kui loetleda erinevaid punkte, siis tooksin välja järgnevad:

  • Energia – Brent toornafta hind eurodes näitas 2022 aastal ajaloolist tiputaset. Gaasi hinnad liikusid sellistesse kõrgustesse, mida keegi ei osanud ette näha. Elektrihindade kõrgeid tasemeid oleme kõik tajunud ning lühiajaliselt näinud Eestis ka taset 4000 EUR / MWh.

  • Valuutadest – Sõjajärgselt odavnes Venemaa rubla järsult ning järk-järgult muutus see valuuta ka vabalt mitte-kauplevaks varaks. Ameerika dollar tugevnes euro suhtes nii tugevalt, et sellist taset polnud me näinud 20 aastat. Rootsi kroon näitas aga euro suhtes sel aastal ootamatut nõrgenemist.

  • EURIBOR – 6 juunil sai 2405 päeva negatiivset Euribori läbi.

See näitab, et kõik, see mis on ühel hetkel kindel ja stabiilne, võib väga kiirelt muutuda. Need ettevõtted, kes olid ülal mainitud riskideks valmis, kaotasid vähem või isegi võitsid sellest. Mistõttu on oluline juhtida tähelepanu ettevõtete riskihindamisele.

Kogusime andmeid Nasdaq Baltikumi börsiettevõtete seast, et näha kas ettevõtted maandavad oma finantsriske. Analüüsisime 32 Nasdaq Baltikumi põhinimekirja ettevõtet (eemaldasime valimist pangad) ning üritasime aru saada, kas valuuta-, toorme- või intressiriski maandamisega tegeletakse.

Tulemused olid alljärgnevad:

  • Valuutaturu maandamise tehingud

    • Valuutaturu risk oli relevantne 20 ettevõttele, kuid ainult 5 nendest (25%) kasutasid valuutamaandusinstrumente. Ülejäänud 75% kasutasid riskide maandamiseks muid meetodeid nagu müügihindade kohandamine ja välisvaluuta kohene eurodeks konverteerimine.

    • Kõige populaarsemad välisvaluutad: USD, SEK, NOK, PLN, RUB, UAH, GBP.

  • Toormeriskide maandamise tehingud

    • Selle riski maandamine on kõige vähem levinud Baltikumi ettevõtete seas, 72% ettevõtetest ei viita riskidele.

    • Neli ettevõtet kasutavad tuletisinstrumente põllumajanduse, elektri, gaasi ja vedelkütustest tulenevate riskide maandamiseks.

    • Väärib märkimist, et üha enam ettevõtteid nimetab elektrihinda üheks väljakutseks oma finantsstabiilsuse juhtimisel.

  • Intressiriskide maandamise tehingud

    • See risk on kõige levinuim Baltikumi ettevõtete seas (84% seotud 3m EURIBORiga, 6m EURIBORi ja WIBOR (Poola intressimäärad) riskiga).

    • Intressirisk puudutab nimekirjas 27 ettevõtet, kuid neist vaid 5 (19%) kasutavad tuletisinstrumente – peamiselt intressifikseerimise finantslepinguid ehk ujuva intressimäära vahetamine fikseeritud intressi vastu.

    • Põhjused, miks mitte riski maandada – ettevõtted ei ole oodanud olulisi intressimäära muutusi, osa neist ei ole uuesti sõlminud uusi intressifikseerimise finantslepinguid. Kas siin mõtled, et põhjuseks on see, et ettevõtetele tuli intressimäära muutus ootamatult? Siis ma sõnastakski nii: ettevõtetele tuli intressimäära muutus ootamatult ning osa neist ei ole ka sõlminud uusi intressifikseerimise finantslepinguid.

Aasta 2022 oli üks erakordselt prognoosimatu aasta, mille tulemusel on paljud ettevõtted hakanud pingsamalt jälgima toormehindasid, valuutakursse ja intressitasemeid. Tihti on peamisteks fikseerimise takistuseks olnud teadlikkuse puudumine kui ka riskimaandamisega seotud kulu.