Riik tõhustab kontrolli pankroti väljakuulutamise üle. Tööd alustab uus teenistus
Eelmisel aastal konkurentsiameti juurde loodud maksejõuetuse teenistuse juhina asus ametisse Signe Viimsalu. Maksejõuetuse teenistuse tegevuse eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud, ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.
Maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu nimetas aasta alguses ametisse justiitsminister Lea Danilson-Järg riigikogu majanduskomisjoni varasemal heakskiidul. Justiitsminister ootab maksejõuetuse teenistuse juhilt, et teenistus teeks pankrotimenetluses järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle ning uuriks võimalikku seadusvastast käitumist. Selleks saab teenistus läbi viia eriauditeid, algatada pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teha pankrotihalduritele pankrotimenetlusega seonduvaid ettepanekuid. Maksejõuetuse teenistuse tegevuse tulemusel peaks suurenema võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määr pankrotimenetlustes.
„Ettevõtjate ja võlausaldajate kõrval on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suuremaid võlausaldajaid. Peale väljamaksete määra suurendamise on riigi jaoks muidugi oluline ka maksejõuetuse teenistuse preventiivne mõju. Kui on teada, et maksejõuetuse põhjuseid uuritakse põhjalikult ning seadusvastaselt käitunud isikud võetakse vastutusele, väheneb kindlasti ka soov süüdimatult võlgu jääda,“ selgitas Lea Danilson-Järg ning avaldas lootust, et kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse koostöö tulemusel muutub Eesti ärikeskkond ausamaks ja usaldusväärsemaks.
Suur osa pankrotte lõpeb raugemisega
Maksejõuetuse teenistuse esimesel juhatajal Signe Viimsalul on mitmekülgne ligi 25-aastane töökogemus nii era- kui ka avalikust sektorist. Ta on oma varasema karjääri jooksul olnud seotud mitmete Eesti ettevõtluskeskkonda kujundavate muudatuste väljatöötamise ja elluviimisega, töötades näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, justiitsministeeriumis, Eesti Arengufondis, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonis ning rahandusministeeriumis. Samuti on ta aidanud sõltumatu väliseksperdina muudatusi ellu viia Suurbritannias, Poolas, Serbias ja Põhja-Makedoonias.
„Eestis on probleem, et suur osa pankrotte lõpeb raugemisega, mis tähendab, et puuduvad piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega jääb enamik menetlusi positiivse lahendita ning ka potentsiaalsed kuriteod lahendamata. Tagajärjeks on võlausaldajate huvide ebapiisav kaitstus ning ühiskondlik tunnetus, et ettevõtete omanike ja juhtkonna vastutus on puudulik ning ärikeskkond ebausaldusväärne,“ rääkis Viimsalu.
Pankrot kuulutatakse tihti välja liiga hilja
Viimsalu sõnul on probleemide põhjus ennekõike see, et pankrotiavaldused esitatakse liiga hilja. „Sageli alustatakse pankrotimenetlust alles siis, kui olukord on juba väga halb. Avalduse esitamise viibimise taga võib olla põhjendamatu lootus, et äri paraneb, aga ka otsustega pahatahtlik viivitamine. Maksejõuetu isiku ja tema vara kohtlemine peaks toimuma seaduse järgi, aga senisest palju kiiremini, et võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud,“ selgitas Viimsalu.
Ta lisas, et pankrotimenetlusest on mõjutatud muu hulgas välisinvesteeringud, tööhõiveküsimused, keskkonnaprobleemid, regionaalne ning sotsiaalne areng ja elanikkonna kindlustamine üldteenustega. „Pankrotiõigus kui seadusandja loodud töövahend peaks tagama tasakaalu ühiskonna ja isiku keerulistes omavahelistes suhetes, kui osalised ise enam toime ei tule. Leian, et maksejõuetuse teenistus saab pankrotiõiguse rakendamist senisest tõhusamaks muuta ning soovin teenistuse töö võimalikult kiiresti käima lükata,“ rääkis Viimsalu.
Pika kogemusega ekspert
Signe Viimsalu oli võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu üks autoritest. Tema koostada oli eelnõu sisendina kasutust leidnud võrdlev analüüs erinevate riikide vastavate regulatsioonide kohta. Justiitsministeeriumis töötades teostas Viimsalu pankrotihaldurite üle järelevalvet ning viis läbi pankrotimenetluste erikontrolle. Viimsalu on olnud uute ärimudelite teemal sõltumatu ekspert Euroopa Komisjonile ning finantsinstrumentide teemal sõltumatu ekspert Maailmapangale.
Viimsalu on kaitsnud Tartu Ülikoolis teadusmagistri- ja doktorikraadi Euroopa Liidu piiriüleses maksejõuetusõiguses ning globaalse ärijuhtimise magistrikraadid Austrias ja Ameerika Ühendriikides. Viimsalul on ka ettevõtluskogemus, mistõttu on ta tuttav turuosaliste ootustega riigi uuenduslike ja kuluefektiivsete teenuste osas.
