Norras värskelt tehtud uuring näitab, et riigi energiatarbimine võib 2030. aastaks kasvada 40 protsenti, mis tähendab, et tootmist on massiliselt juurde vaja, kirjutab montelnews.com.
Tarbimine kasvab 57 TWh ja tõuseb 196 TWh juurde. Elektrit hakatakse lihtsalt rohkem tarbima. Et luua konteksti: Eesti aastane tarbimine oli 2020. aastal näiteks 8,44 teravatt-tundi.
Kuni 10 protsenti sellest kasvust saab katta efektiivsuse tõstmisega, kuid muus osas on riik hädas. 2030. aastaks tekib neil praeguse seisuga juurde 12 TWh tootmist.
Norral on võimalus seda numbrit tõsta veel 26 TWh jagu, mis jaguneks tuule-, päikese- ja hüdroelektri vahel, kui lubadega seotud protsesse kiirendada ja võrgu vastuvõtuvõimekust ennaktempos suurendada.
Tarbimine suureneb nii transpordis kui ka uutes sektorites – näiteks akude ja vesiniku tootmises.
Norra võrguoperaator andis hiljuti teada, et riik seisab silmitsi tõsise nõudluse ja pakkumise tasakaalu kriisiga ning teatud perioodidel võivad hinnad väga kõrgeks minna. Tasakaalu nõrgenemine võib tähendada, et Norra peab hakkama elektrit sisse ostma.
