LHV toodete juht krüptol valuutadena tulevikku ei näe, samas panustab ta nende edule mujal

Krüptovaluutad on olnud keeruline ja volatiilne sektor algusest peale. Osad näevad neis tulevikutehnoloogiat, teised võrdlevad Hollandi tulbihullusega 17. sajandil.

Järgneb LHV Panga toodete juhi Martin Metsa arvamuslugu:

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks bitcoin või ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju bitcoine.

Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.

Mis probleemi krüptovarad lahendavad?

Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.

Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud, arvestades, et VISA kaardisüsteem töötleb päevas umbes 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud. Võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.

Plokiahela roll digitaalses maailmas

Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn metaverse’is. See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina.

Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.

Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne metaverse’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.

Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav.