Vene IT-töötajad olid ühed neist, kes põgenesid Venemaalt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning septembris pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist. Vene valitsuse hinnangul töötab hetkel 100 000 IT-spetsialisti välismaal Venemaa ettevõtetes.

Praegu on aga arutusel seadus, mis keelaks kaugtöö mõne eriala puhul. Seadusandjad kardavad, et Vene IT-spetsialistid võivad sattuda tööle NATO riikidesse ja jagada julgeolekuteavet. Selles tulenevalt on tehtud ettepanek keelata IT-spetsialistide lahkumine Venemaalt. Digiministeeriumi sõnul võib täielik keeld muuta Venemaa IT-firmad vähem konkurentsivõimeliseks.

Argentina – ahvatlev sihtkoht Venemaalt lahkujatele

Paljud venelased on läinud riikidesse, kus kõneldakse vene keelt, näiteks Lätti, Gruusiasse või Armeeniasse. Mitmed venelased on aga läinud hoopis Argentinasse. 36-aastane IT-spetsialist Roman Tulnov ütles, et ta ei kavatse mingil juhul Venemaale naaseda. „Soovisin juba mõnda aega riigist lahkuda. 24. veebruaril sain aru, et Venemaal pole enam elu,“ sõnas ta.

Venemaa parlamendi alamkoja esimees Vjatšeslav Volodin on öelnud, et soovib välismaale kolinud töötajate kõrgemat maksustamist. 26-aastane tootedisainer Julia hindab, et veerand tema meeskonnast pigem lahkub, kui naaseb sunniviisiliselt Venemaale. „Selline alternatiivita valik on nagu terroristiga läbirääkimine. Tule tagasi või me teeme su töö võimatuks,“ selgitas ta.

Mõni väljarännanud venelane võib hoiduda maksude maksmisest. Residendist töötajatelt arvestatakse automaatselt maha 13-protsendiline üksikisiku tulumaks, kuid need, kes töötavad välismaal asuvatele Venemaa ettevõtetele, on jäetud omaette. 37-aastane Argentinas elav online-pokkerimängija Sasha on nüüdseks lõpetanud Venemaa maksude maksmise. „Maksude maksmisega toetaksin riiki ja sõjalist laienemist, aga ma ei kavatsegi seda teha.“