Sõda on oodatust kulukam: Venemaa peab kodumaal tegema väga valusaid otsuseid

Venemaa plaanib ammutada veel rohkem raha tootjatelt ning riigifirmadelt ja vähendada kulutusi, mis ei ole seotud kaitsekuludega, sest Ukraina sõja kulutused kasvavad järjest enam, kirjutab Bloomberg.

Ettepanekute seas on suuremad dividendid riigifirmadelt ning ühekordne makse väetise ning kivisöe tootjatelt. Juhised andis ametnikele edasi peaminister Mihhail Mišustin detsembris.

Valitsus nimetab selliseid ponnistusi „käibe mobilisatsiooniks“. Samuti nõuab ettepanek veel lisaks 175 miljardit rubla ehk umbes 2,29 miljardit eurot lisaks, et ümber asustada 100 000 inimest Hersonist Venemaale. Ilmselge indikaator, et Kremlil ei ole suuri lootusi saamaks tagasi Hersoni alad, mis sügisel vägede poolt maha jäeti juba paar nädalat pärast alade illegaalselt okupeerimist.

Venemaa eelarve on järjest enam surve all, kui Putini sissetung jätkub juba teist aastat ning majandus kängub USA ning Euroopa sanktsioonide tõttu. Dividendid ning Gazpromi erakorraline kasumi maksustamine juba aitasid eelarve ülejäägile kaasa, kuid detsembris eesootavad kulutused suruvad selle suure tõenäosusega miinusesse.

Summade suurus, mida Venemaa vajab, ei ole hetkel veel teada, vaid sõltub 2022. aasta eelarve lõppseisust. Võimud püüavad aga dividendimäära riigifirmade jaoks tõsta üle 50% puhaskasumist.

Vladimir Putin on kinnitanud, et sõjakulutustele ei tule piiri. Samas kulutused haridusele ning meditsiinile hakkavad tundma pitsitust. Mišustin on nõudnud, et eelarve kulutusi, mis ei ole seotud sõjategevusega, „optimeeritaks“ ning see peaks tekitama lisaks 150 miljardit rubla sääste.

Puudujääk on oodatust suurem

Kui rahandusministeerium ennustas möödunud aastal, et eelarve puudujääk tulevaks aasaks on 0,9% SKT-st, siis nüüd on ootus kasvanud 2%-ni nii 2022. kui 2023. aastal. Rahandusminister Anton Siluanov rääkis detsembri lõpus, et kogukulud ulatusid möödunud aastal umbes 30 triljoni rublani. See oli 27% rohkem kui algselt plaanitud.

Siluanov on öelnud, et valitsus ei plaani maksumuudatusi sel aastal isegi siis, kui eelarve kulutused kasvavad.

Mõni kuu enne sissetungi 2021. aasta lõpus, maksustati Venemaa kaevandusettevõtteid, näiteks kivisüsi ning väetisetootjaid, mineraalide kaevandamise maksuga. Valitsus on senimaani keeldunud maksuleevendusest, isegi kui sanktsioonid on alandanud müüginumbreid ning tekitanud toodangu vähendamist.