Eesti Energia päikeseenergia teenusejuht Mikk Tootsi sõnul algas Eesti kolmas päikeseenergia buum 2021. aasta septembris ning seni ei ole näha raugemise märke. „Esimesed suuremad huvitõusud olid 2018. aastal ja 2020. aastal, mil lõppes võimalus taotleda taastuvenergiatoetust. Kolmas ja praegu veel kestev huviliste tulv algas 2021. aasta sügisel, kui elektri börsihind tõusma hakkas. Samal ajal toimusid ka teise samba pensionifondide väljamaksed. Kokku laekus Eesti Energiale 2022. aasta jooksul ligi 6000 hinnapäringut, mis on ligi kolm korda rohkem kui 2021. aastal,“ selgitas Tootsi.

Paljud kodukliendid tootsid suvel oma päikeseelektrijaamadest piisavalt palju elektrit, et nende elektriarve on siiani miinuses ning nad kasutavad suvel teenitud tulu tasaarveldusena praeguse elektrikulu peale. „Kui vaadata keskmise eramaja katusele plaanitava päikesepargi maksumust, siis see on sageli väiksem kui hoone ees seisva auto hind. Kusjuures erinevalt autost toodab päikeseelektrijaam 25 aasta jooksul positiivset rahavoogu. Keskmine päikeseelektrijaam tasub end ära kümne aastaga. Äriettevõtetel, toidupoodidel ja tööstushoonetel sageli isegi lühema ajaga, sest toodetud päikeseelekter tarbitakse kohe kohapeal kasutamiseks ära,“ märkis Tootsi.

SolarPower Europe Global Market Outlook raporti andmetel on Eestis ühe elaniku kohta rohkem installeeritud päikeseelektri võimsusi kui Hispaanias, Kreekas ja Portugalis. Uue trendina on iga kolmas päikesepaneelidest huvitatud klient huvitatud ka salvestuslahenduse paigaldamisest. Mullu sai koduse akupanga endale Eesti Energiast ligi 100 klienti.

„Kuivõrd päike paistab ja toodab energiat päeval, ent tarbimise tipud kipuvad olema hommikuti ja õhtuti, on päevase toodangu salvestamine akusse loogiline. Seni on salvestid olnud võrdlemisi kallid, kuid viimaste aastate tohutult kiire tehnoloogia areng on muutnud akud kättesaadavamaks ja teinud paigaldamise mõistlikuks,“ selgitas Tootsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid