Õliühingu tegevjuht Mart Raamat märkis, et terve 2022. aasta jooksul on müüginumbrid tanklates olnud äärmiselt hüplikud. „Varasemalt võis näha trendi, et inimesed teevad oma tarbimisotsuseid väga hinnateadlikult – ehk madalama hinna puhul müük suurenes. Detsembrikuu müüginumbrid olid madalad olenemata sellest, et novembriga võrreldes hinnad tegelikult märgatavalt langesid,“ selgitas Raamat. „Mootoribensiini müük detsembri kahel viimasel nädalal oli koguni 15% madalam kui möödunud aastal. Sellist kukkumist võis viimati näha 2021. aasta kevadel, kui Eestis kehtisid ulatuslikud liikumispiirangud,“ tõi kütusesektori esindaja võrdluseks.

Diislikütuse tanklamüük vähenes lõppenud aasta teises pooles 1,6% ning sarnane langusprotsent tabas kütusesektorit ka detsembris. Raamat märkis, et diislikütuse tarbijaks on valdavalt ettevõtlus ja vähenev tarbimine peegeldab keerulist olukorda majanduses. „Statistikaameti andmed näitavad, et kaubaveo mahud langesid juba eelmise aasta II kvartalis ning karta võib, et aasta lõpus trend ainult süvenes.“ Siiski näitab Eesti õliühingu hinnangul piirimaakondade müüginumbrite kasv, et Eesti kaubavedajate konkurentsivõime püsib. „See, et isegi langevate veosemahtude juures piirimaakondades – Valga- ja Pärnumaal – müük kasvab ligi 10%; annab tõendust, et aktsiisilangetus oli õige samm, mis toob riigieelarvesse siiani kasvavaid dividende,“ leidis Raamat.

Kuigi aasta lõpus tabas kütuseturgu hinnasula, siis õliühingu juht oli tuleviku ennustamisel ettevaatlik. „Rahvusvahelisel naftaturul on palju muutujaid, mis võivad potentsiaalselt kütuste hinnad uuesti kasvule viia. Lisaks hakkab veebruari algusest kehtima täielik ELi embargo Vene kütustele ning sellel võib olla arvestatav mõju just diislikütuse hinnale. Kütuseturul jätkuvad kuumad ajad ja rahunemist pole veel näha,“ sõnas Mart Raamat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid