„​​Näiteks mõttekäik, et see oli olemuslikult oma rahvalt raha laenamine ja seetõttu 22 miljonit eurot vajalikust rohkem intressideks maksmine ei ole ühiskonnale tervikuna probleem, sest „raha jäi perekonda“ või justkui liikus lihtsalt ühest taskust teise,“ kirjutas Müller Twitteris.

Sellega vastas ta Tõnis Paltsi kommentaarile, kes kirjutas Postimehes järgmist: „Kas me ikka kaotasime 20 miljonit eurot? Selle mõistmiseks ei tule lugeda ainult pähkleid pesas, vaid vaadata kogu metsaelu. Riik sai tänu sissemaksete peatamisele jätkata näiteks teede ehitusega ja valitsus oli aus ka oma inimeste vastu. Seda ei oska aga üldistusoskuseta „rahanduse spetsialistid“ näha,“ märkis Palts. Loe pikemalt siit.

See mõttekäik on Mülleri sõnul eksitav, kuna alternatiivina oleksid teises pensionisambas osalejad teeninud 22 miljonit finantsturgudelt ja peamiselt väljaspoolt Eestit.

„Valitsus hüvitas turgudelt teenimata jäänud tulu ja kokkuvõttes jäi Eesti riik/ühiskond võrreldes alternatiiviga (raha laenamine turutingimustel) selgesti 22 mln euro võrra vaesemaks,“ märkis Müller. Ehk teisisõnu, kui oleks võetud 0-protsendise intressiga laenu, oleks riigile kätte jäänud 22 miljonit eurot enam.

„Olemuslikult oli siiski tegemist valitsuse spekulatiivse panusega, et teise pensionisamba tulevane tootlus jääb laenuintressist madalamaks. Läks teisiti ja vale panuse hinnaks Eesti ühiskonnale osutus 22 mln eurot,“ ütles Müller.

Samuti ei pea paika Mülleri sõnul varemgi kõlanud argument, et kuna inflatsioon on olnud veel kõrgem kui 9 protsenti, siis ei olnud raha ostujõu vähenemist arvestades isegi 9 protsendiga teisest sambast laenamine riigile kahjulik. Seda on varasemalt öelnud näiteks toonane rahandusminister Martin Helme.

„Täpselt samad kulutused oleks aga riik saanud 2020. aastal teha ka ilma 22 miljonit eurot intressideks (teise pensionisamba tootluse hüvitamiseks) maksmata, ehk laenates otse finantsturgudelt umbes 0 protsendiga ja tegemata spekulatiivseid panuseid teise samba tootluse vastu,“ ütles Müller.

Kuigi Mülleril ei ole enda sõnul huvi kellegagi otseselt vaielda, siis kriibib tal silma, kui kasutatakse majanduspoliitilises debatis tema arvates ebaloogilisi argumente, ütles ta ettevõtja Raivo Heinale vastates. „Ja sellistel tingimustel teise pensionisamba maksete peatamine oli tõesti väga riskantne ja arusaamatu otsus,“ lisas Müller.

2020. aastal peatatud pensionimaksete eest peab riik nüüd pensionikogujatele tagasi maksma nii põhiosa kui ka perioodil teenitud tootluse, mis küündib 9 protsendini ning läheb kokku maksma 270 miljonit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid