„See on suurim teadaolev haruldaste muldmetallide leiukoht meie maailmajaos ja sellest võib saada märkimisväärne ehituskivi kriitilise toorme saamiseks, mis on väga otsustav rohepöörde võimaldamiseks. Me oleme silmitsi tarneprobleemiga. Ilma kaevandusteta ei ole meil elektriautosid,“ ütles LKAB tegevdirektor ja kontsernijuht Jan Moström, vahendab SVT Nyheter.

Pressikonverentsil Kiruna kaevanduses osales ka Rootsi ettevõtlus- ja energiaminister Ebba Busch.

„See siin hakkab mängima võtmerolli rohepöördes Euroopas. Euroopa jaoks on olemas suur potentsiaal rohepööret juhtida. Me saame korraga vähendada heitmeid ja tugevdada konkurentsi,“ ütles Busch.

Uurimise all olevas piirkonnas nimega Per Geijer on nii rauamaaki, fosforit kui ka haruldasi muldmetalle. Moström seletas, et avastus ei ole veel piiritletud ja läbi uuritud on ainult väike osa. Haruldased muldmetallid on muu hulgas vajalikud elektriautode ja tuulegeneraatorite tootmiseks. Praegu tulevad need metallid Hiinast.

„Hiina on täiesti domineeriv nii kaevandamises kui ka rafineerimises. See kujutab endast riski. Hiina ei pruugi enam tahta tooret tarnida, vaid näiteks ainult valmis autosid,“ ütles Moström.

Avastust kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Rutt Hints.

„Ettevõte LKAB hindab võimalikuks kaevandamise algusajaks 10-15 aastat. Tegemist on uue kaevanduse võtmes üsna lühikese arendusperioodiga. Planeeritava kiire stardi teeb võimalikus uue leiukoha vahetus läheduses asuva Kiruna raumaagi kaevanduse infrastruktuuri olemasolu ja käimasolevad projektid viimase kaevandusjäätmetest haruldaste muldmetallide eraldamiseks,“ ütles Hints.

Eesti täna Hintsi sõnul omamaiseid haruldasi muldmetalle ei kaevanda, kuigi meie fosforiidis neid leidub.

„Siinsest haruldaste muldmetallide kaubandusest rääkides on oluline NEO haruldaste muldmetallide separeerimistehas Sillamäel ja planeeritav haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehas. Et LKAB koos partneritega on Norrasse ehitamas ka esimest haruldaste muldmetallide separeerimistehast, siis on piirkonda tekkimas teine oluline haruldaste muldmetallide väärindamise üksus,“ märkis Hints. „Kohalikku majanduslikku mõju on täna raske ennustada, kuid üldised prognoosid näitavad olulist nõudluse kasvu haruldaste muldmetallide osas. Euroopas on vastavasisulist kompetentsi väga vähe. Suure Euroopa-sisese tootja turule tulek aitab kindlasti kasvatada valdkonnas pädevate inimeste hulka, sellesuunalist innovatsiooni ning seeläbi kogu sektori elujõulisust piirkonnas.“

Kirunavaara kompleksist, milles paiknevad nii Kiruna maagikeha kui ka uus Per Geijer’i leiukoht, võib Hintsi sõnul ka tulevikus sarnaseid avastusi oodata, kui arvestada sealseid geoloogilisi tingimusi.

„Euroopa haruldaste muldmetallide tootmine võiks tulevikus asendada täna Hiinast tulevat importi. Et haruldaste muldmetallide on väga oluline rohepöördes, siis aitavad taolised arendused energiasüsteemide uuendusi reaalselt ellu viia,“ kommenteeris Hints.