Kaubamärgiõigus eelistab konflikti korral ettevõtjat, kellele kuulub varasem kaubamärk – kas Eesti riigisisene, Euroopa Liidu või Eestis kehtiv rahvusvaheline märk. Seega, kui ettevõtja soovib olla kindel, et teised ettevõtjad tema kaubamärki ei kasutaks ja sellega kliendibaasi üle ei võtaks ega tarbijaid muul viisil eksitaks, tuleb kaubamärki kaitsta ehk see registreerida, kirjutab patendiameti ajaveeb. Ainult siis saab võõrastel kaubamärgi kasutamist keelata ja vajadusel selleks ka riigi abi kasutada.

Olulised sammud

Saada esimese registreerimistaotlusega varasema kaubamärgi omanikuks on tähtis, aga tõsi on ka see, et tark ei torma. Enne taotluse esitamist tuleb ettevõtjal endal omakorda veenduda, et plaanitud kaubamärgi kaitset ei takistaks varasemad identsed või sarnased kaubamärgid – patendiamet kaubamärgitaotlust läbi vaadates varasemate õiguste olemasolu ei kontrolli. Varasemate potentsiaalselt konfliktsete kaubamärkide otsimisel saab abi erinevatest andmekogudest. Kui kaubamärgikaitset takistavad asjaolud ilmnevad, tuleks kaubamärki enne taotluse esitamist muuta nii, et riskid oleks minimaalsed.

Konfliktimaandamise pingutustele vaatamata võib juhtuda, et kuskilt ilmub välja mõni varasema kaubamärgi omanik, kes väidab, et kaubamärgid on sarnased. Sel juhul võib varasema kaubamärgi omanik esitada vaidlustus- või tühistamisavalduse patendiameti juures tegutsevale tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. Komisjon vaatab avaldused läbi võistlevas menetluses, kus nii avalduse esitajal kui kaubamärgitaotlejal tuleb oma seisukohti põhjendada ja tõendada. Kui komisjoni lahendus emba-kumba poolt ei rahulda, võib vaidlust jätkata kohtus. Kaubamärgiõiguse rikkumise etteheidetega tuleb pöörduda otse kohtusse.

Mustvalged kriteeriumid puuduvad

Kas kaubamärkide sarnasuse väide on õigustatud, otsustatakse komisjonis või kohtus kaubamärgiõiguses omaks võetud põhimõtete alusel. Alustuseks tuleb öelda, et puuduvad mustvalged kaubamärkide eristamise kriteeriumid. Nii näiteks ei muuda teatud arv eri tähti sõnas, erinev kirjaviis või värv kaubamärke tingimata erinevaks. Kaubamärke võrreldakse reaalses turusituatsioonis oleva, asjakohaste toodete keskmise tarbija vaatenurgast – kas ja kuidas tema neid märke ja nende erinevusi märkaks, meelde jätaks ja kaupu-tooteid valides eristaks. Tarbijal ei ole turusituatsioonis sageli võimalik kaubamärke kõrvuti vaadelda ja määrav on see, milline üldmulje talle kaubamärkidest mällu jääb. Et kaubamärgid oleksid erinevad, peab neist tarbijale jääma seega erinev üldmulje.

Olulised on kaubamärkide kujunduslikud erinevused, kuid veelgi olulisem on kaubamärgis olevate sõnade eristumine – inimese psüühika opereerib ju sõnade ja mõistetega. Sõnade puhul omakorda on olulisem nende algusosa erinevus, kuid kogu lootust sellele panna ei tasu. Arvestada tuleb, et kaubamärgi vähem eristusvõimelised, silmatorkavad ja meeldejäävad elemendid on tarbija jaoks kaubamärgi üldmulje kujunemisel teisejärgulised, seega nendele ei tasu kaubamärgi eristuvust rajada. Näiteks toodet kirjeldavad tähised (nt kiitvad sõnad nagu „parim“, „soodsaim“ jms) kaubamärgile eristuvust ei lisa.

Võrdlus ei sisalda üksnes välimust

Kaubamärke ei võrrelda ainult visuaalselt, vaid ka foneetiliselt ja mõisteliselt. Näiteks loetakse sarnase kõlaga häälikud (nt k ja q, s ja z, p ja b) sarnaseks vaatamata kirjapildi erinevusele. Ka samatähenduslikud sõnad (nt ronk ja kaaren) on sarnased, kuigi nende kirjapilt ja hääldus võivad olla erinevad.

Tõdemus, et mõnes muus riigis on kaubamärk olnud edukas, ei peaks ajendama seda kopeerima. Kuigi teises riigis kasutusel kaubamärk ei ole Eestis kaitstud, võib selle omanik väita hilisema kaubamärgi taotleja pahausksust. Olgu see väide põhjendatud või mitte, tüli tekitab vaidlus igal juhul. Seda vähem on põhjust kopeerida või jäljendada Eestis kaitstud kaubamärke, isegi kui nendega tähistatakse erinevaid kaupu-teenuseid.

Kokkuvõttes tuleks varasema kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamisest või sellele kaitse taotlemisest igal juhul hoiduda. Varasemate kaubamärkidega seotud vastuoludega seotud riskide maandamine on ettevõtja kohustus. Kõiki konflikte vältida ei ole võimalik, kuid nende riskide maandamine on ettenägelikul ettevõtjal võimalik.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid