Enne seda on ökonomistide prognooside kohaselt ees ootamas kolm tõusu: 0,5% nii veebruari kui märtsi kohtumiselt ning üks 0,25% tõus kas mai või juuni kohtumiselt. See tähendab, et keskpanga deposiidimäär tõuseks praeguselt 2 protsendilt 3,25 protsendini. Ökonomistide mediaanprognoosi kohaselt on kolmandas kvartalis oodata juba kerget tagasipööret ehk jõudes tagasi 3% peale, mis jääks ennustuste kohaselt püsima kuni aasta lõpuni. Potentsiaalne langetus kaotaks seetõttu vaid viimase tõusu mõju.

Positiivse poole pealt on euroala hinnatõus näitamas mõningaid leebumise märke, kui detsembris oli põhinäitaja Eurostati hinnangul 9,2%. See oli pea protsendi võrra madalam kui kuu varem ning pool protsenti madalam näitaja kui prognoositi.

Samas on keskpanga nõukogu pööramas rohkem tähelepanu alusinflatsioonile, mis oli detsembris kõrgem kui novembris (5,2% vs 5%). See on viimase aasta kõrgeim näitaja. Austria keskpankur Robert Holzmann märkis eelmisel nädalal, et nad jälgivad eelkõige just alusinflatsiooni ning senikaua kuni see ei näita kindlaid allatulemise märke, pole põhjust rahapoliitika suunda muuta.

Ökonomistid prognoosivad, et alusinflatsiooni kvartaalseks tipuks jääb selle aasta esimene kvartal, mil näitaja on eelduste kohaselt keskmiselt 5,1%. Aasta viimases kvartalis võiks see jõuda 3,5%-ni. Peamine inflatsiooni näitaja võiks samal perioodil langeda 8,5% pealt (I kvartal) 3,7% peale (IV kvartal).

Analüütikute prognooside kohaselt on oma intressimääradega tipu lähedale jõudmas ka teine suur keskpank, USA Föderaalreserv. Hetke ennustuste kohaselt tõstab Föderaalreserv nii veebruaris kui märtsis intresse 0,25%, jõudes sellega vahemikku 4,75%-5%, mis jääks tipunäitajaks.