Valitsussektori eelarve oli novembri lõpuks väikeses puudujäägis

Novembri lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 163 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 0,4% aastasest oodatavast SKP-st.

Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad novembri lõpuks nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes. Sotsiaalkindlustusfondid on kogu aasta jooksul olnud ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli siiski parem seis kui aasta varem. Võrdluseks, novembri lõpu puudujääk osakaaluna SKP-st oli aasta varem oluliselt suurem, 2%. Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis on endiselt osaliselt tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad on ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks. Käesoleva aasta lisaeelarve kulutused on osutunud oodatust väiksemateks ja jäävad aasta lõppu.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli novembri lõpus 297 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis. See on 375 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Samas suurusjärgus puudujääk on püsinud viimased kuus kuud, mis tähendab, et sel perioodil on kulud ja tulud olnud tasakaalus, puudujääk tekkis aasta esimeste kuudega. Aasta teisel poolel oli viimati nii väike puudujääk koroonakriisi-eelsel ajal. Oodatust parema seisu põhjuseks on nii tugev maksulaekumine kui ka planeeritust väiksemad kulud.

Jõudsalt laekub tulumaksu (nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt), seda vaatamata sellele, et eelmise aasta oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt. Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust (sh sõjapõgenike makstud maksudest) kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida on küll sel aastal väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kaudselt kiire hinnatõus. Ka käibemaksu laekub jõudsalt, üheteistkümne kuuga 16% enam kui aasta varem, kuid selle kasvutempo on aeglustumas. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük (+31%), muud tulud (+60%) ning finantstulud (+673%). Kulupoolelt on oodatust väiksemas mahus tehtud investeeringuid. Kuludest on täpsemalt kirjutatud allpool.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa (peatselt Tervisekassa) ja Eesti Töötukassa, eelarvepositsioon oli novembri lõpu seisuga tugevalt positiivne, ülejääk 171 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 27 miljoni euro võrra 144 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Haigekassa kulupool on püsinud täpselt eelarve piires. Töötukassa oli novembri lõpus 27 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 51 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli novembri lõpus 40 miljonit eurot, mis on 2021. aasta novembri lõpuga võrreldes 13 miljoni euro võrra parem tulemus. Positsiooni halvenemine aasta lõpus on kohalikel omavalitsustel tavapärane.

Riigieelarve kogukulu kasvas novembris peamiselt edasiantud maksutulude ja antud toetuste suurenemise tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes 2022. aasta novembris eelneva aasta novembriga võrreldes 279,1 miljonit eurot ehk 25,4%, mistõttu novembrikuu kogukulude mahuks oli 1,2 miljardit eurot. Kuludest suurenesid novembris enim edasiantud maksutulud ja antud kodumaised ning välismaised toetused.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid novembris 724,4 miljonilt eurolt 775,2 miljoni euroni ehk 50,7 miljonit eurot eelneva aasta novembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 7%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid peamiselt seetõttu, et kasvasid sotsiaal- ja tegevustoetused.

Kodumaised toetused suurenesid novembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 49,2 miljoni euro võrra ehk 10,6% - sotsiaaltoetused 43,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 38,9 miljonit eurot. Kodumaistest toetustest vähenesid novembris kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 24,8 miljonit eurot ja kodumaised investeeringutoetused 8,6 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid novembris vanaduspensionid 11,5 miljonit eurot ja vanemahüvitis 6,1 miljonit eurot. Lisaks maksti novembris hinnatõusu leevendamise toetust 27,9 miljoni euro eest. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks langes, kuna 31,9 miljoni euro ulatuses tõsteti novembris Eesti Rahvusringhäälingu toetuseid ümber tegevustoetuste kontole. Tegevustoetustest kasvasid novembris ühistranspordi toetused ja AS Elronile ning AS Eesti Raudteele antavad toetused. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid, kuna eelneva aasta novembris kasutasid KOV-id suuremas mahus 2021. aasta lisaeelarvet investeeringuprojektide rahastamiseks.

Välismaiseid toetuseid kasutati ja vahendati novembris riigieelarveliste asutuste poolt 197,8 miljoni euro eest ehk 277,1% enam kui eelneva aasta novembris. Antud välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks suurenes novembris 184,4 miljonit eurot ja välismaised investeeringutoetused 15,5 miljonit eurot. Välismaine sihtfinantseerimine kasvas novembris Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vahendatud ühtse pindalatoetuse ja täiendavate otsetoetuste tõttu.

Majandamiskulud vähenesid novembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 28,5% ehk 36,4 miljoni euro võrra. Eelneva aasta novembris olid suuremad laskemoona hankimiseks tehtud kaitseotstarbelised kulud ja koroonaviiruse laialdase leviku tõttu tervishoiuteenuste osutamise ning meditsiini- ja hügieenitarvete soetamise kulud. Lisaks kajastati eelneva aasta novembrikuu kuludes isikukaitsevahendite varude allahindlus 19,2 miljoni euro ulatuses. Majandamiskuludest suurenesid novembris riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud 2,7 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvutempoks 86,2%. Sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid novembris 4,2 miljonit eurot.

Tööjõukulud suurenesid novembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 14,1 miljoni euro võrra, kasvades aastaga 15,3%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks oli käesoleva aasta alguses toimunud palgatõus hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonnas. Lisaks kasutati 2022. aasta lisaeelarvet novembris tööjõukuludeks 2,8 miljoni euro ulatuses.

Investeeringud suurenesid novembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 13,3% ehk 6,8 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseinvesteeringute 6,2 miljoni suuruse kasvu tõttu. Käesoleva aasta jooksul tehtud investeeringute kasv novembri lõpuks on olnud oluliselt aeglasem kui eelneval aastal samal ajal, aeglustudes 11,4%-lt 7,9%-ni. Mitmed investeeringute projektid ja riigihanked on edasi lükatud kiire hinnakasvu ja nõrgenenud majanduskeskkonna tingimustes.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid novembris 30,6 miljoni euro võrra kasvutempoga 10% aastas inflatsioonist tingitud suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksude kasvu tõttu.