Tänasel konverentsil kõnelesid varustuskindluse tagamisest Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Latvenergo juhatuse esimees Martinš Ćakste, Ignitis Groupi juhatuse liige Vidmantas Salietis ja Fingridi elektrituru juht Juha Hiekkala.

Martinš Ćakste tõi välja, et kriisid on nõudnud juba praegu palju investeeringuid, taastuvenergiale üleminek nõuab suuri investeeringuid. Vidmantas Salietis tõdes, et praegune energiakriis on näidanud, et kindlalt saavad riigid end tunda tarnides energiat mujalt kui kolmandatest riikidest.

Hando Sutter märkis, et Enefit töötab tuuleparkide loomisega nii Baltikumis kui Soomes. „Me ei müü energiat ega gaasi, aga pakume seda.“ Praegune probleem seisneb Sutteri sõnul energiasõjas. „Aasta 2030 pole veel nii lähedal, meil on aega eesmärkide saavutamiseks,“ lisas ta.

Juha Hiekkala märkis samuti, et Vene energia tuleb asendada teiste riikidega, kuid see nõuab mahukaid investeeringuid. „Baltikum ja Põhja riigid peaksid olema valmis töötama ühiselt selle nimel.“ Praegu on Baltikumis ja Põhjamaades potentsiaali varustuskindluse tagamiseks. Praegu on Euroopas kõrged energiahinnad. Hiekkala tõi välja, et usutavasti on viie aasta pärast hinnad madalamad.

Konverentsil kõneldi ka desünkroniseerimisest. Sutter tõdes, et täna ollakse selleks Eestis valmis, kuna varustuskindlus on olemas tänu Fingridile. „Peame olema turul ettevalmistatud, et kui desünkroniseerimine toimub, ei jää me hätta.“ Ćakste sõnas aga, et hetkel on desünkroniseerimine kallis ja riskid on suured.

Arutelu käigus puudutati ka LNG teemat. „LNG-terminali osas nägime mitmeid riske, praegu on ainus risk see, mida nägime eelmine nädal Leedu gaasitoru näitel.“ Hiekkala märkis, et hetkel kasutab Soome palju Vene gaasi, kuid suveks on olukord loodetavasti paranenud. Praegu näeb Hiekkala suurima riskina LNG-terminali osas rünnakut.

Energiakriisi osas tõdes Salietis, et riigiti on parem on teha koostööd kui võistelda omavahel. Hiekkala tõdes, et hetkel valitseb üle Euroopa keeruline energeetiline olukord, ta usub, et olukord paraneb lähiaastatel. Taastuvenergiale ülemineku kasuks räägib see, et saaks loobuda fossiilsetest kütustest, lisas ta.

Sutteri sõnul on energeetikas vaja võtta vastu suuri otsuseid. Ka tema tõi välja koostöö olulisuse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ćakste usub, et Baltikumil on potentsiaali jõuda energeetika osas veel paremale tasemele. Salietis tõdes samuti, et Baltikum asub taastuvenergia jaoks heas asukohas, kus on piisavalt tuult.







Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid