Õliühing ärgitab ministeeriumit plaani üle vaatama. „Uudne kütusekulu näitamine ei paista otstarbekas“

Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti õliühing edastas vastuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisendipalvele seoses palju kõneainet tekitanud ideega kuvada tanklates lisaks kütuste liitrihinnale ka 100 kilomeetri läbimiseks kuluvat rahasummat. Kütusesektor on kriitiline reformi vajalikkuses ja lahenduse efektiivsuses, lisaks toodi välja tehnilisi küsimusi, mis muudatuse keeruliseks teevad.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütles, et arusaamatuks jääb, mis probleemi tegelikult lahendada proovitakse. „Reformiga soovitakse, et kütusetarbijal oleks pidevalt silme ees, kui palju on alternatiivkütuste kasutamine odavam. Samas ei ole auto emotsiooniost ja kindlasti ei tule inimestele „valgustatus“ peale tanklaletis,“ oli Raamat skeptiline, andes mõista, et muudatus mõjutab inimeste sõiduki ostuharjumust. „Direktiiv, mille alusel muudatust rakendatakse, ütleb, et hindade kuvamine ei tohiks tarbijat segadusse ajada. Pigem näeme seda, et tankla klienditeenindajatele hakkab tulema küsimusi selle kohta, miks tabel ei ole vastavuses konkreetse kliendi tegeliku kuluga,“ selgitas Raamat tekkivat vastuolu direktiivi rakendamisel.

Kütusesektor toob oma vastuses välja ka mitmeid tehnilisi detaile, mille tõttu on idee rakendamine keerulisem, kui esmapilgul tundub. „Saame Euroopa Komisjoni plaanist nii aru, et mehitatud teenindusjaamades peab olema tabel, kus kajastatakse kõigi võimalike mootorikütuste mõju rahakotile. Kui aga tanklas ei ole võimalik näiteks elektriautot laadida või seal puudub surumaagaasi CNG tankimisvõimekus, siis millest tuletab tanklapidaja nende hinnad? Elektrienergia puhul jääb arusaamatuks, mille põhjal üldse hindu kuvatakse – suur osa elektrisõiduki „tankimisest“ toimub kodus ja sõltub konkreetse kliendi elektripaketist ja tarbimisharjumustest,“ nimetas Raamat mõned idee probleemsed kohad.

Õliühingu tegevjuht ei pea reaalseks, et tanklapidajad hakkaksid oma peaga tabelit täitma, siis oleks tema hinnangul tarbija jaoks olukord veelgi segasem. „Idee rakendamine eeldab, et riik loob keskkonna, kus pidevalt uuendatakse kõigi tabelis olevate kütuste referentshindu ja kust tanklapidajad saavad endale kõne all oleva võrdlustabeli genereerida. Vaid selliselt on võimalik tagada, et metodoloogiliselt oleks info ühesugustel alustel ja tarbijatele võrreldav,“ selgitas Raamat õliühingu positsiooni.

Kütusesektor soovitab riigil mõelda, kas suure halduskoormuse võtmine on mõistlik. „Euroopa koridoridest tuleb palju häid ideid. Kuid selle asemel et tubli pioneerina kõike rakendama asuda, võiks riik antud küsimuses küll kaks korda mõelda, kas asi väärib küünlaid,“ ärgitas Raamat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit plaane ümber vaatama.