Knot sõnas, et võitlus inflatsiooniga pole kaugeltki läbi. „Me nägime veel üht inflatsiooniraportit, kus polnud märke inflatsioonisurve raugemisest. Nii et meil tuleb teha seda, mida on vaja. Alusinflatsioon pole euroalal veel suutnud suunda muuta, mis tähendab, et turu arengud, mida ma olen viimase kahe nädala jooksul näinud, pole minu hinnangul olnud tervitatavad. Minu hinnangul pole need tegelikult kuidagi sobivad selleks, et inflatsioon naaseks 2% suunas,“ sõnas ta.

Esialgsetel andmetel langes euroala inflatsioon detsembris 9,2% peale, mis oli teine kuu järjest, kui aastane hinnatõus vähenes ning seda rohkem kui oodati. Samas jätkas tõusu näitaja, mida keskpank rohkem jälgib ehk alusinflatsioon, kerkides 5,2% peale. Knoti hinnangul pole viimased andmed kindlasti julgustavad.

Eelmisel aastal tõstis Euroopa Keskpank intresse neli korda, jõudes kokku 2% deposiidimäärani ning lubades jätkata selle tegevusega ka uuel aastal. Knoti sõnul tuleb rõhutada, et kindlasti ei piirduta ühe 0,5% tõusuga.

„Meie president (Christine Lagarde - toim) on väga selgelt kasutanud oma sõnastuses mitmust, mina kasutan ka mitmust. Nii et intressitõsted ei piirdu ühe 50 baaspunktise (0,5%) tõusuga, see on selge,“ sõnas Knot, kes kuulub keskpanga niinimetatud pistrike sekka, kes pooldab karmimat rahapoliitikat.

Ökonomistid prognoosisid hiljutises Bloombergi küsitluses, et keskpank tõstab sel aastal intresse kolm korda: 0,5% nii veebruari kui märtsi kohtumiselt ning üks 0,25% tõus kas mai või juuni kohtumiselt. See tähendab, et keskpanga deposiidimäär tõuseks praeguselt 2 protsendilt 3,25 protsendini.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid