Eduka ettevõtte saladus on julge pealehakkamine ja lõbus tuju

13. aprillil tähistab minipannkookide kohvik Kooker oma viiendat sünnipäeva. Istusime Kookeri asutajate Edith Mihkelsoni ja Tiina Sokolovaga nende Kadaka tee hubasesse kohvikusse maha ja rääkisime nende edust, teekonnast ja ületatud takistustest.

Tuleb lihtsalt tegutseda

Kookeri kohvikusse sisse astudes ja kookeritega endiga tutvudes saab silmapilk selgeks, mis on selle pisikese kohvikuketi edu taga: hea seltskond, rõõmus meel ja töötahe.

Kooker küpsetab soolaseid ja magusaid minipannkooke ning toob inimestele rõõmu. Kui mõtled minipannkook, siis Kookeri minipannkook!

Alguse sai Kooker sellest, et viis aastat tagasi olid Tiina ja Edith, kel kahepeale kokku toitlustuses juba viiskümmend aastat kogemust, jõudnud punkti, kus tundsid, et tahavad edaspidi teha asju nii, nagu neile meeldib. „Algne mõte on meil alati olnud, et see, mis teeme, peab minema inimestele korda ja tooma rõõmu, eelkõige iseendale ja teistele ka. Me ei tahtnud kunagi minipannkooki teha kellegi järgi või kedagi kopeerida. Vana traditsioon Hollandis mängis laadatelgis hästi välja. Meie tahtsime Eesti tänavatoidumaailma tuua värske ja vägeva uue suuna.“

Viie aastaga on naised suure töö ära teinud. Praeguseks on Kookeril neli hubast kohvikut Tallinnas, treiler, mis mööda festivale reisib, toitlusteenus, mida nad ise Rändkookeriks kutsuvad, ja hooajalised kohvikud uisuparkides. Kuidas neil see kõik õnnestus? Tuleb välja, et suurt saladust siin ei ole, tuleb lihtsalt ise töökas olla. „Ikka küsitakse, et kuidas teil küll nii hästi on läinud. Selle taga on see, et me tegutseme. Kui on vaja minna, siis me lähme, ja kui on vaja teha, siis me teeme,“ selgitab Tiina. Edith lisab: „Meie maailma ilmestab see, et me ei jää ootama ja lootma, et keegi tuleks ja teeks. Tegutsemisjulgus ja pealehakkamine on meid edasi viinud.“

Seda julgust näitasid nad üles juba oma esimesel tegutsemisaastal, mil vallutasid tänavatoidufestivale vaid panni, vihmavarju ja väikse lauaga. „Meil oli üks suur tänavatoidu sündmus Tartus. Oma treilerit meil siis veel ei olnud. Kõik teised tulid kohale suurte truck’ide ja telkidega, üks uhkem kui teine, aga meil oli ainult üks väike vihmavarjuke ja laud,“ jutustavad perenaised, laiad naeratused näol. „Eks endale tegi ka nalja meie väike laud suurte autode ja telkide vahel, aga lõpuks mängis see tegelikult meie kasuks, sest me olime ju igast küljest nähtavad ja rahvale nii avatud. Me oleks ju võinud mõelda, et mida meil kõike ei ole, aga selle taha ei ole me kunagi takerdunud.“

Samas ei taha nad kogu au endale võtta ja on väga tänulikud neile, kes Kookeri tegemistega kaasa on tulnud. „Praegu saame öelda, et oleme liikunud hoogsamini, kui esialgu unistada oskasime. Kooker on praeguseks täpselt Kookeri moodi ja meile nii meeldib. Vaatamata meie loomuomasele tragidusele ja ideedele on Kooker siin, kus ta on, tänu meie inimestele. Nüüd seisame hea selle eest, et need samad väärtused ja põhimõtted läheksid korda meie kookeritele, muudmoodi ei mängiks kuidagi välja.“

Haara kinni igast võimalusest

Lisaks pealehakkamisele on Kookeri eduloos kindlasti rolli mänginud ka avatud mõtlemine ja võimalustest kinni haaramine. Äriga algust tehes ei tahtnud Edith ja Tiina ennast kindlate raamide ja viisaastakuplaanidega piirata ning tänu sellele suutsid nad mitmel korral ootamatud olukorrad enda kasuks tööle panna. „Meie jaoks ei ole nii, et peab olema tohutu nägemus ja enne midagi ei tee, kui plaan paigas. Pigem hakkame tegema ja siis vaatame, kas läks täppi või korrigeerime pisut.“

Nii juhtus näiteks nende kõige esimese kohvikuga Tallinna vanalinnas. „Festivalil kooke küpsetades tuli meie juurde üks härra oma lapsega ja soovis osta kooke. Pannkoogid käes, sattusime temaga jutusoonele ja täiesti juhuslikult tuli välja, et tema lõpetas Raekoja platsi ääres just jäätisemüümise äri ja väike kohake otsib nüüd uusi üürilisi. Meie võtsime kohe sõnasabast kinni ja enne kui arugi saime, osalesime oma esimesel enampakkumisel ning võitsime selle veel ära ka.“

Sellise juhuste kokkulangemise kohta ütleb Tiina tabavalt: „Kui tulid õigel ajal, oled hiljaks jäänud! Ehk ongi edu võti selles, et me mitte ei tee plaane, mitu kohvikut ja kui suur käive tuleval aastal on, vaid töötame iga päev selle nimel, et olla valmis uuteks võimalusteks, on see siis Tartu, London või Belgia.“

Ja tundub, et valmis nad tõepoolest on. Uhkusega räägivad naised, kuidas neil on kasutusel mitmed põnevad digilahendused, nagu Pipedrive, oma e-pood kooker.ee ja tiimiäpp, mis on nende kasvule tublisti kaasa aidanud. Samuti on tunda, kui väga nad hoolivad oma inimestest. Oma tiimist rääkides kuuleb ainult häid sõnu ja positiivsust.

Ka kriisiaja elas Kooker tänu kiirele mõtlemisele edukalt üle ja tegelikult suutis selle isegi enda kasuks pöörata. Kui 2020. aasta märtsis kõik järsku kinni pandi, ei tahtnud Tiina ja Edith kodus istumisega leppida. „Kibekiirelt kohandasime kõik ümber nii, et kulleriga saabunud pakike ka kodus head emotsiooni ja maitserõõmu pakuks.“ Nüüdseks on Kooker kojutellimise maailmas endale kindla koha leidnud. Kui aga vähegi aega, tasub kindlasti Kookeri kohvikutest ka ise läbi astuda, sest värsked koogid ja lõbus seltskond on kohapeal alati ootamas.

Kui Kooker alustas ühe väikse panni ja magusate minipannkookidega, siis praeguseks on nende teenused ja maailm hoopis mitmekesisemad. Lisaks soolaste ja magusate kookide valmistamisele katab Kooker peo- ja koosolekulaua ning käib külas ettevõtetes ja kodupidudel.

Vaata lisaks: kooker.ee.