Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia toob välja, et järgmise 30 aasta jooksul langeb kasutusest välja ca 5300 korterelamut ja 40 000 eramut. Selle trendi põhjuseks on peamiselt rahvaarvu vähenemine, aga ka hoonete amortiseerumine. Seega on tekkimas suur hulk lammutusjäätmeid, mille osalise taaskasutuse võimalikkus on vaja välja selgitada. Kusjuures probleem ei puuduta mitte ainult ääremaid, vaid enamikke Eesti linnu, tühjenevaid alevikke ja külasid. Näiteks Eesti 47st linnast kasvab praegu vaid kaks: Tallinn ja Saue. Kõik teised linnad on kiiremas või aeglasemas tempos elanikke kaotamas.

Lammutusjäätmeid saaks kasutada hoopis nutikamalt kui seda täna tehakse. Kuidas?