Ettevõte sai alguse nagu enamik konsultatsiooniettevõtteid – oma ala spetsialistid olid tööandja juures rahulolematud ning arvasid, et suudavad ise paremini ettevõtet juhtida ja oma potentsiaali kasutada.

Nii loodigi inseneribüroo, kus projekteeritakse hoonete konstruktsioone, eelkõige raudbetoonist ja ristkihtliimpuidust (CLT).

„Meie puhul rahulolematust millegi konkreetse üle nii väga polnudki, küll aga oli tung oma potentsiaali paremini ära kasutada,“ kommenteeris Alari Arro, ettevõtte üks asutajatest.

Lõvirahu elu- ja büroohooned (ehituses)

Nimi, mis peegeldab põhiväärtusi

Kümme aastat tagasi uute tundmatute tegijatena turule tulles oli mõistagi tarvis tõestada enda usaldusväärsust. Kuna pelgalt kogemuse ja samas olematu referentsiga ei tundunud see lootusrikas, leidsid ettevõtte asutajad Alari Arro ning Tõnis Agasild, et sobilik oleks inseneribüroo nimes kasutada just asutajate perekonnanimesid. „See oli meie viis näidata, et tegemist ei ole anonüümse projektibürooga, kes võib igal hetkel ära kaduda, vaid panime oma vastutuse võtmise valmiduse tõestuseks oma isiklikud nimed panti,“ selgitas Alari Arro nimevaliku tagamaad, mis omal kombel peegeldab ka ettevõtte põhiväärtusi, milleks on avatus, ausus, kirg ja kvaliteet.

Senise tegutsemisaja üheks suurimaks õnnestumiseks peab Alari Arro Tartu Ülikooli Delta õppehoone projekteerimise meeskonda kuulumist. „Arhitekt11 ja nende tiimis projekti juhtinud Jüri Kulli valisid meid 2017. aasta alguses Delta õppehoone projekteerimise meeskonda. See oli samm, mis tõstis meid Eesti tipptegijate liigasse ja avas uksed kodumaa uhkemate ehitiste projekteerimiseks.“

Lõvirahu elu- ja büroohooned (ehituses)

2021. aastal sai Arro & Agasild Inseneribüroo kõrvale asutatud teinegi ettevõte – Arro & Agasild Element, kus projekteeritakse raudbetoonelementide tehastele tootejooniseid. Selle sammu järel kasvas meeskonnas olevate inseneride arv 27ni, kusjuures tervet kollektiivi ühendab teadmine ja tunne, et tehakse õiget asja, enda sisemiste väärtuste järgi. „Teeme asju enda tõega koos, inimlikest väärtustest lähtuvalt ja olles läbipaistvad. Kui kurdetakse inseneride puuduse üle, siis meil on sama kollektiiv algusest peale püsinud ja uusi tuleb kolleegide kutsumisel juurde. Coach’iva juhtimisstiili koolitused on läbinud meie ettevõttes kõik, kes oma töös inimestega tegelevad,“ tõi Arro välja aspekti, mis neid teistest eristab.

Oskus keerulistest aegadest kasu lõigata

„Pandeemiaaegne isolatsioon oli midagi, mille eest me oleme – üllatus-üllatus – väga tänulikud. Olime just saanud enda tööprotsessid hästi paika ja isolatsioon lõi meie jaoks suurepärase vajaduse nende lõplikuks juurutamiseks. Kuna koroona-aastal oli meil käsil kaks suurt aastapikkust projekti, Viljandi Haigla ja Ülemiste Hariduskompleks, siis kellegi koondamiseks ega palkade vähendamiseks vajadust polnud,“ rääkis Arro, tuues välja, et aeg, mis enamikule hulgaliselt peavalu põhjustas, oli nende jaoks justkui võimalus ettevõttesse sisse vaadata ja protsesse parendada.

Sel majanduslanguse aastal mõjutab inseneribüroo asutaja sõnul enim eelkõige euribori tõus, mis pidurdab kogu ehitus- ja kinnisvarasektorit. „Paanitseda selle pärast ei ole plaanis. Küll järgmised aastad tulevad jälle head,“ jäi Arro siiski optimistlikuks.

Regati elamuarendus (projekteerimisel)

Julgus tunnustada teisi

Ettevõtte klientidest rääkides tõi Arro välja, et peamiselt ollakse partneriks arhitektuuribüroodele, arendajatele ja ehitajatele, kes soovivad kindlad olla kvaliteedis ning tähtaegades. „Kõige mõnusamad kliendid on need, kellega oleme koos arenenud või kelle arengule olema saanud kaasa aidata. Näiteks Arhitekt11 ja 3+1 Arhitektidega oleme edasi viinud projektijuhtimise taset, rakendades edukalt esimesel katsel maailmatasemel teadmisi. Rõõm on näha seestpoolt Liveni jõulist kvaliteedikasvu ja käibelt kõige suurem koostööpartner on olnud meil Nordecon, kellega oleme koos teinud nii avalikke hooneid kui ka kortermaju,“ tunnustas Arro & Agasild Inseneribüroo asutaja ka teisi sektoris edukalt tegutsejaid.

Siiski toonitas Arro, et klientide sõnul kipub Arro & Agasild ehk konkurentidest kallim olema, kuid on see-eest kindla peale minek. „Oleme Eesti tipus oma juurutatud protsesside osas, mis on aluseks kvaliteedi ja ajagraafiku juhtimisele. Kõige paremini hakkavad need eelised maksma suuremates ja keerukamates arendustes, kus tavaliselt tehakse ka arhitektuurikonkurss,“ nentis Arro ja lisas, et säärastes projektides ei ole lihtsalt võimalik stabiilset kvaliteeti ilma hästi juurdunud protsessideta tagada.

„Ettevõtte edukas toimimises ei ole samas vähem tähtis ka meeskonna kirglik suhtumine ja Tõnis Agasilla anne midagi uut kiiresti ning sügavuti selgeks õppida, olgu selleks siis 250 meetri kõrguste tuulikute vundamentide optimeerimine või puidupõhised lahendused auhindu võitnud Eesti suurimale avalikule ristkihtliimpuithoonele,“ jagas Alari Arro kiidusõnu ka oma ettevõtte inimestele ja kaasasutajale. Ettevõtte tulevikuplaanide osas on Arro sõnul plaan võtta suund ka Eestist väljapoole. „Pikas perspektiivis on meil kavas endiselt kasvada ning protsesside ja inimeste arendamisega veelgi edasi liikuda,“ sõnas Alari Arro.

Kuhu on ehituskonstruktsioonide projekteerimise valdkond praegu suundumas ehk millised on peamised trendid?

Arro & Agasild asutaja ja juhatuse liige Alari Arro

Parimate lahenduste leidmiseks kasutatakse tänapäevaseid tööriistu ja erinevaid BIM-tarkvarasid, mis võimaldavad muu hulgas visualiseerida lahendusi, leida mahtusid ja vigu; samuti koostada keerukamaid lõplike elementide meetodil põhinevaid arvutusmudeleid. Pidevalt täiendatakse projektijuhtimise meetodeid.

BIM (building information modelling, ka management) ehk ehitise infomudel on lihtsas keeles öelduna hoone 3D-projekt, kus iga ehitise osa andmed (nt materjal, tugevusklass, maht, mass jne) on mudelisse kantud. Selline töömeetod on igas endast lugupidavas projekteerimisfirmas juba aastaid juurdunud. Arenemas on ehitusfirmade ja hoonete haldajate võime kogu seda hästi organiseeritud infot enda kasuks maksimaalselt tööle panna.

Kandekonstruktsioonide inseneeria on sisu poolest üks küllaltki aeglaselt arenev teema. Olulisemad raudbetooni arvutavate inseneride mehaanikaalased oskused olid juba 100 aastat tagasi olemas. Kiires muutuses on puidu tulepüsivuse küsimused – püüeldakse selle poole, et puitkonstruktsioonidest võiks ehitada aina kõrgemaid hooneid.

Mõni aasta tagasi läksid arvutusprogrammid väljaostmiselt aastatasupõhiseks ja BIM-programmidega samasse paketti. See parandas arvutusprogrammide kättesaadavust noorematele inseneridele, mille kõrvalmõju on n-ö käsitsi arvutamise ja konstruktsiooni sisulise mõistmise kiirem hääbumine inseneride hulgas. Arro & Agasild Inseneribüroos teeme spetsiaalseid harjutustunde, et ka talupojamõistuse järgi konstruktsioonidest arusaamine areneks. See oskus on vajalik, et luua paremaid arvutusmudeleid ja hinnata programmidel saadud tulemuste adekvaatust.

Kui räägime arengusuundadest laiemalt, siis kiirelt liigutakse edasi hoonete seadmete ning andmete arvestuse osas, mille eesmärkideks võib olla nt õhukvaliteedi parandamine, energiakulude ja CO2 jalajälje vähendamine või inimeste liikumiste andmete kogumine paremateks planeeringuteks.

Prognoositav inseneride puuduse järsk hüpe mõne aasta pärast loob hea pinnase inseneride palkade kasvuks, aga ka rahvusvaheliseks koostööks, mis omakorda nõuab protsesside edendamist ja interpersonaalsete oskuste arendamist.

Vaata lisaks:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid