Tarmo Lauringu sõnul tuleb iseteeninduskassa poele tööjõukulu mõttes soodsam, aga tegelikult eelistab enamik kliente võimalusel endiselt inimlikumat ja kiiremat teenindust ehk tavakassasid. „Iseteeninduskassadega on pidevalt probleeme – masin ei loe triipkoodi, vanuse tõestamiseks peab kutsuma teenindaja ning lisaks piinlikud nn „pistelised“ kontrollid varaste püüdmiseks,“ ütles Lauring.

„Me teadlikult ei lähe iseteeninduskassadele üle. Eestis ei ole iseteeninduskassadega massiliselt kaasa läinud just kõige odavamate hindadega kodumaised toiduketid nagu näiteks Grossi Toidukaubad, A1000 Market ja Meie Toidukaubad. Mitte sellepärast, et me ei oska arvutada, vaid kliendid eelistavad tegelikult kassas näha inimest ning nii hoiame ka kohalikke töökohti,“ sõnas Lauring. „See on oluline eriti tänasel päeval, mil tööpuudus on maad võtmas ning ka Töötukassa juht hr. Paavel teatas mõni päev tagasi, et kevadel on lisandumas lisaks 30 000 töötut,“ lisas Lauring.

„Välismaal ringi liikudes pole kuskil nii massiliselt iseteeninduskassasid, sest seal ei lase klient end tasuta tööle panna. Eestis on aga tavaline pilt, et suure poe peale töötab vaid üks klienditeenindaja ja vahel pole tedagi ning klient pannakse lihtsalt sundseisu – võta või jäta,“ põrutas Lauring.

Tarmo Lauringu sõnul on paradoks, et kuigi pood säästab klienditeenindajate arvelt raha, siis on peamiselt iseteeninduskassadega toimetavate kettide hinnatase odavpoodidest oluliselt kõrgem. „Iseteeninduskassadesse samas investeeritakse miljoneid, mida siis klientidest tasuta tööjõud kinni maksab ning keti reaalne hinnatase samas ei lange,“ lisas Lauring.

„Kui inimene teeb kogu kassapidaja töö ära, mille arvelt pood kokku hoiab, siis peaks talle selle eest maksma ka niiöelda töötasu ehk pakkuma näiteks kümme protsenti allahindlust. Muidu võiks ju seina äärde pesulapi ka panna, et klient möödaminnes ka põranda puhtaks tõmbaks,“ ütles Lauring.

A1000 Market ketti kuulub 13 kauplust üle Eesti.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid