Risto Vähi kinnitusel tegid välisriigi residendid mullu Eestis kinnisvaraga kokku 3617 ostu-müügitehingut, mis on 1,3 protsenti vähem kui aasta tagasi. „Välismaalaste seas on popimad piirkonnad endiselt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa. Viimases on suur osatähtsus Venemaa residentidel,“ ütles Vähi.

„Üldine trend näitab, et müüjaid on enam kui ostjaid ning kohaliku kapitali osakaal tõuseb. Välismaalased tunnevad kriiside taustal siinse vara vastu vähem huvi ning on pigem müümas kui ostmas. Samuti toimub põlvkondade vahetus – 1990ndatel siia saabunud inimesed on saanud eakamaks ja nende lapsed tunnevad huvi pigem muude regioonide vastu. Seega pigem Eesti kinnisvara müüakse ja soetatakse pensionipõlve pidamiseks kodu Lõuna-Euroopasse või realiseerivad vara kunagise ostja pärijad. See seletab ka, miks müüjate seas on palju Rootsi Kuningriigi residente, kuid ostjate hulgas enam mitte,“ rääkis Vähi.

„Kõige suurem muutus toimus aastaga Venemaa residentide seas, kelle ostutehingud hüppasid tugevalt üles. See on tingitud sõjast ning suurest emigratsioonist, millest sai osa ka Eesti. Peamiselt on need varem mingil kujul Eestiga seotud inimesed, kel on siin pere või äri,“ rääkis Uus Maa analüütik.

„Ukrainlastest ostjate hulk on aastaga samuti tõusnud, kuid jääb endiselt tugevalt alla 100 ning ei oma siinsel ostu-müügiturul veel väga suurt mõju,“ lisas Risto Vähi.

2022. aasta TOP3 välismaalastest kinnisvaramüüjad võrreldes 2021. aastaga

  • Soomlased – 925 (-6,3%)

  • Venelased – 512 (+2,2%)

  • Rootslased – 280 (+0,4%)

2022. aasta TOP3 välismaalastest kinnisvaraostjad võrreldes 2021. aastaga

  • Soomlased – 270 (-34,3%)

  • Venelased – 300 (+42,2%)

  • Sakslased – 97 (-2%)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid