Vandeadvokaat: metsandus saab uue seaduseelnõuga pihta

Menetluses olev uus looduskaitseseaduse eelnõu näeb ebaproportsionaalselt suure ohuna pesitsevatele lindudele metsandust. Seame metsandusele karmimaid reegleid kui enamus naaberriike ega muretse seejuures teiste võimalike ohtude pärast.

Looduskaitseseadus keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Nüüd on menetluses uus looduskaitseseaduse eelnõu, mis näeb ainsa ohuna lindudele metsandust. Uue seadusega soovitakse kehtestada kaitstavatel aladel raierahu kolmeks kuuks 15. aprillist 15. juulini. Lisaks soovitakse anda valitsusele võimalus seada kuni kaheks kuuks piiranguid kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Eelnõu ja ka avalikkuse silmis on aga pahad ainult harvesterid, samas kui püssid ja murutrimmerid lindudele ohtu ei kujuta. Tegelikult on linde häirivate tegevuste loetelu palju pikem ning linnurahu säte kehtib sisuliselt kõikidele isikutele ja tegevustele. Erandite loetelu on väga piiratud. Näiteks eelmise aasta mais-juunis viidi Lääne-Eesti saartel ja Kagu-Eesti metsades suurõppusel SIIL metsades läbi lahinglaskmisi. Hetkel kavandatakse Lõuna-Eestisse Nursipalu harjutusväljaku laiendamist, mis algse plaani kohaselt hõlmab eeskätt metsa- ja põllumaid, sh isegi looduskaitsealasid. Valitud alal võib küll elada vähe inimesi, kuid piirkond on see-eest üsna linnurohke. Looduskaitseseadus ei tee riigikaitselistele tegevustele erandit.

Teiste riikidega võrreldes on Eesti läinud pigem metsandusele planeeritavate piirangutega mitu sammu kaugemale. Raierahu kehtestamise argumentidena on viidatud peaasjalikult lindude asustustihedust käsitlevale statistikale ning üldteoreetilistele põhimõtetele, mille kohaselt raierahu kehtestamine loob parimad võimalused metsalinnuliikide asurkondadele. Kahjuks on raierahu perioodi kehtestamisel jäetud analüüsimata teistes riikides leitud lahendused.

Näiteks Soome õiguses ei ole kehtestatud raierahu. Soomes on keelatud pesitsevate lindude tahtlik häirimine, kuid see ei kehti ehitustegevusele, põllumajandusele ja metsandusele, kui ei häirita kaitsealuseid liike. Lätis kehtib raierahu periood raietegevusele juhul, kui puud asuvad linnade ja külade territooriumil. Leedus on seadusega kehtestatud raierahu, kuid selle pikkus varieerub ühest kuust kuni mitme kuuni sõltuvalt metsa klassifikatsioonist.

Variante, mida kaaluda, on. Eesti ei ole ainuke metsarohke riik. Euroopa Liidu linnudirektiiv kohustab meid hoidma lindude arvukus tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal ka majanduslikke vajadusi. Linnudirektiiv nõuab seejuures rangeid kaitsekohustusi eeskätt haruldaste ja väljasuremisohus liikide, mitte aga kõikide looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Ei tohiks lähtuda üksikute sihtrühmade seas läbiviidud rahuloluküsitlustest, vaid lahendamist vajavast probleemist ning valikuvõimalustest. Üksnes kõigi metsandustegevuste lauskeelamine, sh isegi väljaspool kaitstavaid alasid pole põhjendatud.