Planeeringu järgi suunatakse tulevikus uue raudteetrassi kaudu Tallinna kesklinnast ja Ülemiste reisiterminalist ümber Paldiski poole liikuvad kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning täiendust saab sellesuunaline ühistranspordiühendus.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul võimaldab ringraudtee rajamine Eesti suurimate sadamate, Paldiski ja Muuga, arengut, ent ei hakka teenindama pelgalt kaubavoogusid, vaid ka reisijaid. „Harjumaa inimeste liikumisvõimalused kindlasti avarduvad, kuna ringraudtee tähendab uusi ühistranspordiühendusi Lagedi-Ülemiste-Paldiski liinil ning Tapa-Tallinna-Paldiski suunalist liikumist,“ rääkis minister.

Tallina ringraudtee

„Elektrireisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka meie riigi kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Uued, keskkonnasäästlikud, kiired ja mugavad ühendused aitavad tegeleda piirkondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega. Samuti aitavad niisugused ühendused muuta inimeste eelistusi jätkusuutlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist,“ selgitas Solman.

Ringraudtee riigi eriplaneeringu rajamise vajadust näevad nii Harjumaa Omavalitsuste Liit, kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtjad. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2 ja see hõlmab Harju maakonnas Tallinna ja Keila linna ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Harku, Saue ja Lääne-Harju valdu. Rapla maakonnas jäävad planeeringualasse Kohila ja Rapla vallad. Planeering algatati esialgu suuremal maa-alal, detailne lahendus kehtestatakse üksnes ringraudtee ehitamiseks vajalikul alal.

Menetluse käigus otsitakse kõigepealt ringraudteele sobilik asukoht ning seejärel koostatakse sobilikus asukohas detailne lahendus. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on kuni 6 aastat.

Tallinna ringraudtee võimalikud perspektiivsete koridoride variandid on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+.