„Riiklikud vähempakkumised annavad taastuvelektri tootjatele lisakindlust, et tuua lähiaastatel turule uusi tootmisvõimsusi. Eesti on juba praegu taastuvenergia toodangu osakaalult Euroopa Liidus eesrinnas, kuid energiakriisi ületamiseks ja hindade leevendamiseks on vaja kohaliku, soodsa ja rohelise elektri osakaalu suurendada veelgi,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Viienda riikliku vähempakkumise tulemusena peaks turule lisanduma 650 gigavatt-tunni jagu taastuvelektrit. Vähempakkumise käigus pakuvad taastuvenergia tootjad summa, mille teenimine elektriturult on nende jaoks vajalik. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunnis, mis tähendab, et kõrgemat pakkumist ei ole võimalik esitada. Võitjaks osutuvad soodsaimad pakkumised. Kui turuhind liigub võitjate poolt küsitud hinnagarantiist madalamale, katab riik vähempakkumise võitjatele küsitud hinnagarantii ja turuhinna vahe, kuid seda maksimaalselt summas 20 eurot megavatt-tunni kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib vähempakkumise uue nõudena lisada ettevõtetele kohustuse, et vähemalt pool taastuvelektri toodangust peab olema toodetud aasta esimesel või neljandal kvartalil. „Selline muudatus on väga vajalik, et tugevdada varustuskindlust ka talvel, mil tarbimine on kõige kõrgem. See tähendab eelkõige uute tuuleparkide või päikese- ja tuuleenergia hübriidlahenduste rajamist,“ selgitas minister Sikkut.

Teise olulisema muudatusena vähendatakse vähempakkumisel osalejatele kehtestatud tagatise hinda 18 eurolt megavatt-tunni kohta 12 eurole megavatt-tunni kohta. Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal.

Vähempakkumise viib läbi Elering ning eesmärk on oksjon välja kuulutada veebruaris. Vähempakkumise võitjad peavad tootmist alustama hiljemalt 1. juulil 2027. aastal.

Riik on seni korraldanud alates 2019. aastast neli taastuvelektri vähempakkumist kokku 555 gigavatt-tunni mahus. Varasemate oksjonite info on leitav Eleringi kodulehel.