Viimasel kolmel aastal on komitee kokku pidanud 58 koosolekut ning korraldanud 12 elektroonilist hääletust, millest pisut üle poole toimus 2020. aastal. „Nõukogu liikmetega seonduvalt oleme kolme tööaasta jooksul teinud osaluse valitsejatele kokku 86 ettepanekut, neist 32 oma esimesel tööaastal. Ettepanekuid on tehtud 105 nõukogu liikme valimiseks, 78 nõukogu liikme tagasi kutsumiseks ja 74 nõukogu liikme volituste pikendamiseks kokku 30 äriühingus,“ ütles Padar.

Padari sõnul on ettepanekute arv ajas kasvanud, kuna nõukogu liikmete volituste lõppkuupäevad ei kattu ning ettepanekud ei puuduta alati enam tervet nõukogu koosseisu. „Üksikuid ettepanekuid on tulnud teha ka nõukogu sisese koostöö mittelaabumise tõttu või varasemate ettepanekute muutmiseks,“ sõnas ta.

Tema sõnul on pädevate inimeste määramine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse on eelduseks äriühingute tõhusale ja läbipaistvale toimimisele ning aitab korraldada juhtimist vastavalt omaniku ootustele. Samuti võimaldab see nõukogul olla võrdväärseks ja nõudlikuks partneriks juhatusele. Olulised on ka nõukogu liikmete soov pühenduda, ajaline ressurss, laitmatu maine, kõrged eetilised väärtushinnangud ja võime seista äriühingu huvide eest.

„Tänase seisuga on riigi osalusega äriühingute nõukogudes 118 nimetamiskomitee ettepanekul täidetud liikmepositsiooni ning neid täidab 108 isikut,“ ütles Padar. Nõukogu liikmetest 39% on ametnikud ning 61% mitteametnikud. Nõukogu esimeeste hulgas on ametnikke 15% ja mitteametnikke 85%. Keskmiselt on ühes nõukogus 4,4 liiget ning tagatud on nii nõukogu liikmete rotatsioon kui ka järjepidevus.

Kuna äriühingute juhtimises tehtud muudatuste mõju ilmneb pika aja jooksul, on Padari sõnul oluline hoida tegevuse järjepidevust ja lähtuda sarnastest põhimõtetest: nõukogud tuleb kokku panna pädevustele vastavalt ja koostöövõimelistena, liikmeteks sobivad vaid laitmatu mainega ja huvide konflikte mitteomavad eksperdid.

Üldjuhul kuulub nõukogusse 4-6 liiget, kelle volituste pikkus on kolm aastat ja nõukogu liikmed on ametis kuni kaks järjestikust ametiaega.

Kallasele ei sobinud justiitsministri esitatud kandidaat

Nimetamiskomitee uute liikmete määramine on tekitanud koalitsioonis lahkhelisid.

„Parasjagu on veel käimas vaidlused, sest üks erakond on esitanud kandidaadi, kes ei vasta tingimustele. Palusin neil otsida uus kandidaat,“ sõnas peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsi järel Delfile.

Jutt käis Jüri Raatmast, kes on kuulunud mitmete riiklike äriühingute nõukogudesse. Aastaid oli ta tegev Isamaa (varem IRL) juures, olles näiteks mitme ministri nõunik. Tema kandidatuuri nimetamiskomiteesse esitas justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa).

Kallas jäi resoluutseks, et kindlasti tuleb leida uus kandidaat. Danilson-Järg oli vastupidisel seisukohal. „Tal on juhtimiskogemust, [see on] tema CVs näha,“ oli ta veendunud. „Ta on väga hea kandidaat, ei saa aru, milles probleem. Kusjuures, ta oli ka üks neist inimestest, kes oli nimetamiskomitee süsteemi loomise juures,“ märkis ta Delfile. Raatma teatas aga neljapäeva pärastlõunal, et loobub kandideerimisest.

Viimast päeva ametis oleva komitee koosseis kinnitati ametisse kolme aasta eest. Sinna kuuluvad Toomas Tamsar, Kaido Padar, Argo Luude ja Reet Roos.

Kallas loodab, et uue kandidaadi korral saab järgmine koosseis peagi paika. „Lähinädalate küsimus,“ ütles ta.