Eesti konkurentsivõime maailmas on paranenud, kuid olulise aspekti poolest paikneme Euroopa tagumises otsas

Tuleviku konkurentsivõime arvestuses paistab Eesti teiste riikide seas positiivselt silma avaliku sektori digitaliseerituse ja andmekasutusega ning heal tasemel haridusega. Keskpäraseks tuleb aga hinnata Eesti majanduse uuenemisvõimet ning probleemseks vananevas ühiskonnas heaoluriigi toimimise tagamist, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist „Riigi konkurentsivõime tulevikutegurid“.

Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel tõusis Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 63 riigi arvestuses neli kohta 26. kohalt 22. kohale. Eesti paistab uuringus positiivselt silma ettevõtjasõbraliku maksusüsteemi ja ärikeskkonna ning hariduse hea taseme poolest. Eesti konkurentsivõimet toetab ka riigi ja ettevõtjate globaalne vaade ning integreeritus rahvusvahelistesse võrgustikesse.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et Eesti tulevase konkurentsivõime säilitamise peamiseks kitsaskohaks on heaoluriigi toimimise tagamine vananevas ühiskonnas. „Eesti paigutub juba praegu sotsiaalkaitse ja tervisekulude osakaalult Euroopa Liidu riikide seas tagumisse kolmandikku. Rahvastiku vananemine tähendab, et nende valdkondade jätkusuutlik korraldamine nõuab tulevikus üha rohkem tähelepanu,“ tõi Varblane välja Eesti konkurentsivõimet ohustavad tegurid.

Rahvusvahelistes võrdlustes tuuakse Eesti ohutegurina ka tootlikkuse aeglast kasvu, mis jääb maha tööjõukulude kasvust. „Tööjõukulude kiire kasv iseenesest ei halvenda riigi konkurentsivõimet, kui ettevõtted suudavad samas tempos tootlikkust kasvatada. Eestis on aga tootlikkus kasvanud tööjõukuludest aeglasemalt. Eesti demograafilisele olukorra tõttu kujuneb lähikümnendi järjest süvenevaks väljakutseks, kuidas tagada ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime tööjõupuudusest tingitud kasvava palgasurve olukorras,“ selgitas Varblane.

Vahemikus 2014–2020 kasvasid tööjõukulud Eestis 40%, tööjõu tootlikkus aga üksnes 27%. Lätis on aga samad näitajad vastavalt +55% ja +33% ning Soomes +6% ja +15%. Varasemast trendist eristus positiivselt 2021. aasta, mil tööjõu tootlikkus kasvas Eestis esmastel andmetel 18% ja ületas oluliselt tööjõukulude kasvu (+2%).

Pikaajalise konkurentsivõime seisukohast on kriitilised ka digitaliseerimine ning üleminek keskkonnasäästlikumale majandusele. Kuigi Eesti ettevõtete heitemahukus on kahanemas, ületab see Euroopa Liidu keskmist 1,6 korda. Digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksis paigutub Eesti Euroopa Liidu riikide seas kõrgele 9. kohale, kuid jääb enamusest EL riikidest maha ettevõtete digitaliseerituses. „Silma paistab, et Eesti ettevõtete digitaliseerituse tase on kasvanud aeglasemas tempos kui meiega samal arengutasemel olevates riikides,“ ütles Varblane.

Tulevikus määrab riigi konkurentsivõimet laiem ring tegureid kui seni tavapäraselt käsitletud. Arenguseire Keskus käsitles vastavaldatud ülevaates vaadeldud üheksast tegurist kolme puhul on Eesti olukord hea, kolme puhul keskpärane ning veel kolme teguri vaates on Eesti olukord ebasoodne.