Kõige rohkem aega säästavad kaugtöötajad Hiinas, kus töökoha juurde ja tagasi sõitmisest loobumine annab 102 minutit päevas, selgub sel kuul avaldatud uuringust, mille on koostanud USA riiklikust majandusuuringute büroo. Kõige vähem, 51 minutit, säästsid Serbia töötajad.

Euroopa, Mehhiko ja USA majandusteadlaste meeskond, kelle hulgas oli ka Stanfordi ülikooli teadur Nicholas Bloom, arvutas 27 riigi töötajate seas viimase kahe aasta jooksul läbi viidud küsitluste põhjal välja igapäevase töölesõidu aja.

Kui võtta arvesse need, kes ei töötanud sel ajavahemikul kunagi kaugtööd, säästis kodukontoris töötamine majandusteadlaste hinnangul umbes kaks tundi sõiduaega töötaja kohta nädalas. See väheneb pärast pandeemia lõppu poole võrra, arvestades tööandjate plaane tuua töötajad tagasi, ütlevad teadlased.

See moodustab 2,2% 46-tunnisest töönädalast, mille puhul on 40 tasustatud tundi pluss kuus tundi pendelrännet, selgub uuringust. Seega on aja kokkuhoiu väärtus umbes 2,2% maksustamisjärgsest sissetulekust pandeemiajärgses majanduses.

„Pendlejatele ei meeldi ettearvamatud sõiduajad ja autojuhid ei salli ummikuid,“ ütlesid majandusteadlased. „Seega tõstavad pikad pendelrännakud, ettearvamatud sõiduaegade ja ummikutega teeolud aja kokkuhoiu eraväärtust üle maksudejärgsest palgast.“ Samamoodi kehtib ka vastupidine.

Ettevõtjad on suurimad kasusaajad sõiduaja kokkuhoiust, kusjuures töötajad suunavad 40% oma säästetud ajast põhi- ja kõrvaltööle. Umbes kolmandik läks vaba aja veetmiseks ja 11% hooldustöödeks, selgus uuringust.