KUULA SAADET | Rohetiiger: Juhtivate ettevõtjate hinnangul on rohepööre Eesti ettevõtetele suur võimalus

Kolm suurt Eesti ettevõtet – Ragn-Sells, Tallinna Sadam ja Utilitas – on osa neist, kes on pannud seljad kokku ja võtnud rohepöörde oma südameasjaks. Need ettevõtted leiavad, et rohepööre on Eesti majandusele ja ühiskonnale suur võimalus ning tegemist on Eesti konkurentsivõime küsimusega. Saates räägivad rohepöörde teemadel Ragn-Sellsi juht Kai Realo, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Utilitase juht Priit Koit. Saadet juhib ajakirjanik Erik Moora.

„Mind paneb imestama, kuidas Euroopas tuntud Green Deal ehk roheline lepe on Eestis saanud negatiivse kuvandi. See ei ole selle eesmärgi suhtes õiglane. Kui sisusse vaadata, siis me räägime selle leppe või pöörde valguses ju nendest tegevustest, mis on paratamatud: digitaliseerimine, automatiseerimine, me räägime vähem kulutamisest. Meie ei tunne suurt hirmu rohepöörde ees, sest see, millest räägitakse, on tänapäevase ettevõtluse alustala,“ arutleb Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Soojatootmisest rääkides lisab Realo, et suured arengud on toimumas ka jäätmete valdkonnas. „Tehnoloogia võimaldab näiteks prügist sooja tootmisel ülejäänud tuhast omakorda võtta välja väga laia ringi vajalikke materjale – mineraale, metalli ja muid aineid. Nii on võimalik luua teatav toormeringlus ja uuskasutus, eriti sellistes valdkondades, mida varasemal ajal ei oleks osanud isegi arvata. Tehnoloogia areng omab väga suurt mõju sellele, kuidas saame minna üle aina rohelisemale mõtlemisele.“ Viimati räägitu ei ole kauge unistus, vaid Ragn-Sellsil on Rootsis juba selline tehas, mis võtab sooja tootmiseks põletatud prügist tekkinud tuhast välja soolad, mis omakorda lähevad kasutusse.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütleb, et ka nemad on juba aastaid olnud roheusku: sadamana on nad puhta vee peale mõelnud aastakümneid, täna mõtlevad ka puhtale õhule. Selle nimel tehakse ka tööd. Kalm leiab, et kuigi näiteks sadamal on roheline mõtlemine DNA-s, peavad kõik erinevad roheleppe või -pöördega seotud ootused olema siiski ettevõtetele jõukohased.

„Kuid samas on rohepööre kindlasti ettevõtetele väga suureks võimaluseks oma positsiooni parandada,“ lisab Kalm. Rohetiigri programmi raames on Tallinna Sadam loomas ka enda ringmajanduse teekaarti, mis hakkab kogu sadamas toimuvat rohepööret juhtima. Kalm ütleb, et kui rääkida tehnoloogiast, siis sellel lainel on viiele Vanasadama kaile ehitatud kaldaelektri võimalus: liinilaevad lülitavad sadamasse jõudes mootorid välja ja kasutavad laevade käitlemiseks vaid keskkonnasõbralikku elektrit.

„See on selgelt vähendanud CO₂ emissiooni meie sadamas. Oleme Euroopa sadamate hulgas ainulaadsed, sest meil on kolmes sadamas ka automaatsildumise seadmed, mis tähendab, et sadamates on oluliselt vähem manööverdamist ja tänu sellele keskkonna saastamist. Samuti tekib nii oluliselt vähem müra. Veel saab tuua näiteks kruiisiterminali, mis on ju puhtalt mereküttel ja ka jahutusel: väga efektiivne ja roheline viis nii suurt hoonet hallata. Neljas teema, millega rohevaatest sadamas tegeleme, on tuuleenergia võimsuste rajamisele kaasa aitamine. Sellega seoses alustame sellel kevadel Paldiski sadamasse meretuuleparkide ehitussadama ehitamist. Mina usun, et meretuulepargid ka tulevad: oleme kahjuks jäänud muust maailmast selles osas juba väga palju maha, see energia on meil ju tasuta käes ja tuleb kindlasti ära kasutada,“ mainib sadama juht.

Iga ettevõtte mõju rohepöörde teostumisel ei ole samaväärne, kõik sõltub sellest, mis valdkonnas tegutsetakse. Kui vaadata numbreid, siis ilmneb, et koguni 70% maailma kõikidest heitmetest on seotud linnadega. Kui suudame linnades või linnadest tulenevaid heitmeid vähendada, on mõju loodusele väga suur. Siinkohal tulevad mängu näiteks soojatootjad, kes linnu „kütavad“.

Utilitase juht Priit Koit ütleb, et nemad on juba üle kümne aasta teadvustanud, et see, kuidas saadakse hakkama linnades rohelistele kütetele üleminekuga, on võtmetähendusega sellele, kuidas rohepööre üldse toimima hakkab. Rohelise kütte puhul pole oluline mitte ainult see, millest sooja toodetakse, vaid ka see, milliste vahenditega ja kuidas seda tehakse.

„Peame looma uusi, efektiivseid ja rohelisi energiatootmisvõimsusi, sest vanad kuluvad ja meil on harukordne võimalus nüüd luua sellised võimsused, mis on tõesti ka rohelised. Utilitas toodab hetkel kaks kolmandikku oma kaugsoojusest efektiivselt ja rohelistest kütetest. Toodame nimelt koos sooja ja elektrit. Oleme viimasel ajal loonud ka palju põletamisvabasid võimsusi, peamiselt siis tuuleparke. Oleme Läti suurim tuuleenergia tootja ja Eestis lõpetasime just Saarde valda kohaliku moodsaima tuulepargi vundamentide valamisega,“ lisab Koit.

Energiakriisi lahendus ehk soodne energia saab Eestis tulla peamiselt tuuleenergiast ja selle nimel peab pingutama kogu ühiskond eraettevõtjatest avaliku sektorini. Vajalikud lahendused ja tehnoloogiad on olemas.

Maailmas toimuv soodustab rohepööret

„Seoses Venemaa rünnakuga Ukraina vastu on tekkinud Euroopas erinevate toorainete selge defitsiit, väga paljud tarneaheldad lõigati läbi ja esimest korda tunti tõeliselt vajadust saada seda n-ö „teisest“ toormaterjali. Kasutati väga palju kokku kogutud jäätmetest välja sorteeritud pakkematerjale – papp, plast, metall. Hüppeliselt kasvas nõudlus nende toodete järele, mida sai taaskasutada. Näeme ju ka ise, kuidas hetkel poliitilised ja sõjalised sündmused meid segavad. Tulevikus saavad nendeks piirajateks näiteks erinevad keskkonnast tulevad probleemid, looduskatastroofid jne. Riskide maandamise seisukohalt ongi alternatiiviks võtta vajalikud metallid, mineraalid ja muud komponendid välja meie enda tekitatavatest jäätmetest,“ selgitab Raelo.

Koit toob sisse ka kohaliku toorme ja selle efektiivselt kasutamise temaatika. Eestis on selleks toormeks tuul ja väga madala veetasemega rannajoon, kus saab väga edukalt energiat toota. Peame võtma tuuleenergia kombineerituna päikeseenergia, loodusliku salvestustehnoloogia ja ka biomassiga üheks oma riigi energeetiliseks alustalaks.

„Küsida ju võib, et miks me seda tegema peame? Sest muud moodi me ei saa tulevikule otsa vaadata. Küsimus on lisaks energiajulgeolekule ka selles, et millisesse maailma me kuuluda soovime. Juba täna Skandinaaviaga äri tehes on vaja arvestada sellega, et kõikides hangetes, kõikides lepingutes on sees nõue partneritel avaldada oma rohelise jalajälje arvutused, keskkonnajalajälje suurus. Nüüd ongi küsimus, et kas me soovime olla turul ja kaubelda nendega, kes sellest keskkonnast, kus me elame, ei hooli, või nendega, kes hoolivad. Sadam on teinud siin suurepärase käigu, mõõtes oma igapäevast rohelist jalajälge. Me peame seda laiendama ka muudesse valdkondadesse ja muutma selle üldiseks reegliks. Nii laome tulevikku oma majanduslikule kindlusele,“ lisab Utilitase juht.

Kalm rõhutab, et olukord, kus ostu-, tarbimis- ja koostöövalikuid tehakse partneri keskkonnateadlikkust aluseks võttes, pole mingi tulevikufantaasia: see on reaalsus juba täna.

„Meil on palju noorema generatsiooni kliente, kes tulevad sadamasse ja küsivad konkreetselt, et mis on selle laevasõidu roheline jalajälg, millega see laev sõidab jne. Kruiisikliendid juba küsivad, kas see nende lõbu on ka roheline. Mina toetan siin Priidu väljaöeldut, et me saame muutuda Eestis isemajandavaks, kuid muutuda ka eksportijaks,“ mainib Kalm.

Ettevõtjad veavad eest, riik sörgib sabas

Probleem, mille osas kõik kolm juhti on ühel meelel, on see, et hetkel on ettevõtted tänu oma rahvusvahelisele suunale palju enam valmis rohepöördeks kui riik. Ettevõtted tõukavad hetkel rohepööret eest ja riik sörgib järel, omamata selget plaani ja ideed.

„Ajast, kui kunagi Norra riigile kuulunud kütusemüüja heaks töötasin, mäletan episoodi, kuidas kuskil konverentsil kinnitas Rootsi riik oma plaani minna lähimas perspektiivis täielikult üle mittefossiilsetele kütustele. See oli aastaid tagasi, kui selline plaan välja hõigati. Ma ei saaks öelda, et roheteema on meile ootamatult sülle kukkunud. Selge dissonants on aga ettevõtete ja riigi tegevuste võrdluses. Ettevõtted on turutingimustest lähtuvalt pidanud rohelise jalajälje teemadega tegelema juba aastaid. Riik on aga jäänud selle teemaga räigelt maha, nii otsuste vastuvõtmisel kui ka avalikkuse teavitamisel,“ räägib Ragn-Sellsi juht.

Nüüd on ka riik hakanud toimetama ja rohepöörde tarvis dokumente looma, kuid tundub siiski, et suurem osa neist on ikkagi veel visioonide tasemel. „Meil ei ole enam aega visioonideks, meil on vaja konkreetseid plaane, tegevuskavasid ja nende juures olevaid konkreetseid seaduste muudatusi ning uute seaduste ettepanekuid. Sest ettevõtjad vajavad aega harjumiseks, uute keeldude, käskude ja võimalustega harjumiseks. Ei ole nii, et riik annab kuus kuud aega millegagi järjele jõudmiseks ja arvab, et see on piisavalt pikk aeg. Investeeringuid tehakse pikaks ajaks, kümne- ja teinekord kahekümneaastase perspektiiviga. Sellises olukorras on hästi oluline, et oleks selge, millistele tingimustele peavad seadmed ja vahendid vastama järgmise viie ja kümne aasta jooksul jne,“ leiab Realo.

Kalm ütleb, et puhas vesi ja puhas maailmameri on Tallinna Sadamas pikalt teemaks olnud, ja lisab, et kuna roheline mõtlemine on neil DNA-s, siis pole roheteema neile midagi uut. Samas teeks Kalm ettepaneku korrata rohepöörde valguses Eesti tiigrihüppe ideed, kus riik ja ettevõtjad panid ühise eesmärgi nimel käed piltlikult ühele teemale külge.

„Ning selle tulemusel tekkinud uue reaalsuse viljadest elame me hetkel kõik. Siiani teatakse maailmas Eestit e-riigi ja Arvo Pärdi järgi. Saame rohevaldkonnas ka kindlasti samasuguse revolutsiooni korraldada, kuid selleks oleks vaja valitsejate poolt aktiivsust,“ lisab Kalm.