Eestil on mereriigina kasutamata potentsiaal ning ka rohepööre loob meie ettevõtetele uusi võimalusi. „Bifrost Tugi investeering on hea näide meie teadlikust fookusest väärtusahelate põhisel lähenemisel välisinvesteeringute maandamisel. Meretuuleparkide rajamine on globaalne trend ning neid rajatakse ka aladele, mis talvel külmuvad ja kus tuuleparkide hooldamiseks on vaja jäämurdmisvõimekusega laevu. Eelmise aasta üks strateegilisemaid investeeringuid oli Neo Performance Materialsi otsus rajada Ida-Virumaale püsimagnetitehas, mille toodetud magneteid kasutatakse samuti tuulegeneraatorites. Seega on välisinvesteeringute toel tekkimas väärtusahel, mis loob rohepöördes ärivõimalusi ka kohalikele ettevõtetele,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto. „Teisalt aitab see välisinvesteering vähendada regionaalset ebavõrdsust, sest Bifrost Tug loob oma üksuse Saaremaale.“

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel on Eestis hetkel planeeritud 8 meretuuleparki, kus on kokku 1430 tuulikut. „Need tuulikud vajavad hoolduseks ligipääsu aastaringselt, suurendades vajadust puksiiri ja jäämurdmisega seotud teenuste järele. See on näide valdkonnaülesest koostööst, kus meie puksiiri- ja jäämurdmisteenused mängivad suurt rolli. Oluline on märkida, et merel asuvate tuuleparkide jaoks on tuulikutele juurdepääsu säilitamiseks vaja väiksemaid jäälõhkujaid ja puksiiri. Seega usume, et selles valdkonnas on otse ja kaudselt palju töökohti luua,“ ütles Bifrost Tugi esindaja Marie Aanensen. „Algstaadiumis keskendume Eesti turule, aga lähiaastatel on plaanis laieneda ka ülejäänud Baltikumi, Soome ja Rootsi. Eestit nähakse testimisturuna just talvisel ajal sobivate jääolude tõttu,“ lisas Aanensen.

Projekt sai ka EASi rakendusuuringute programmist rahastust summas ligi 800 000 eurot ning projekti on kaasatud ka Taltechi Kuressaare Kolledži Väikelaevaehituse Kompetentsikeskus (SCC). „Meie ülesandeks projektis on jäämurdeprotsessi numbriline simuleerimine ja seeläbi vöörilahenduse disaini valideerimine ja optimeerimine. Lisaks töötab SCC välja Lidaritel ja kaameratel põhineva jää tuvastamise lahenduse, mis võimaldab tuvastada jää kuhjumist ja vastavalt sellele kohandada jäämurdja opereerimist,“ sõnas Taltechi konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühma professor Kristjan Tabri.

Projekti on kaasatud veel Tschudi Ship Management AS, mis aitab projektiperioodi jooksul erinevate mereteenustega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena