Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 113,90 €/MWh (-2,00 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter kolmapäeva öösel kell 4 hinnaga 4,10 €/MWh ja kõige kallim esmaspäeva hommikul kell 10, mil hind oli 263,74 €/MWh.
Baltimaades püsisid hinnad samas vahemikus, kuid Põhjamaades langesid need oluliselt tänu soojemale ilmale, rohketele sademetele ja madalamatele gaasihindadele. Analüütikute sõnul võib Nord Pooli süsteemihind normaliseeruda 2023. aasta teises ja kolmandas kvartalis 50 €/MWh tasemele, juhul kui sademerohke ilm püsib ning gaasihind edasi langeb.
Energiakriisi näilisest taandumisest annab märku ka Euroopa Komisjoni plaan arutada märtsis esitatavate turureformi ettepanekute raames, kas jätkata soodsa hinnaga elektritootjate tulude piiramist või mitte. Praegune tootjate tulu ülempiir 180 €/MWh rakendus 1. detsembrist ja on praegu planeeritud aeguma 30. juunil 2023.
Samas on selge, et energiakriis pole veel seljatatud ning järgmine talv tuleb taas silmitsi seista keerulise olukorraga. Näiteks kinnitas Norra energiaminister, et kuigi nad ei kavatse piirata elektrienergia eksporti oma naabritele, vajab riik siiski poliitilist vahendit tarnepuuduse vältimiseks, juhul kui hüdroenergiavarud vähenevad kriitilisele tasemele.
Nädala keskmine gaasihind langes 2,7 euro võrra ning oli möödunud nädalal 58,2 €/MWh. Euroopa gaasihinnad langevad järjest tänu leebemale ja tuulisemale väljavaatele ning signaalidele USA 20,5 miljardi kuupmeetri suuruse Freeporti LNG-terminali turule naasmisest. Suur osa Freeporti kaudu liikuvast ekspordist läheb Euroopasse ning möödunud nädalal kinnitasid USA regulatsiooniasutused heaks Freeport LNG taotluse taaskäivitada osaliselt terminal, mis on olnud pärast möödunud juunis toimunud tulekahju suletud.
Euroopa gaasivarud püsivad tänu soojadele ilmadele ja kokkuhoiupingutustele varasemate aastatega võrreldes rekordtasemel. Samuti pole Euroopa Liidu kavandatud gaasihinna ülempiir veel oluliselt mõjutanud energia hulgimüügi ega energia derivatiivide turgu, kuid võib mõjutada tulevikus. Analüütikute arvates ohustab järjest langev gaasihind seniseid kokkuhoiupingutusi, sest madalast hinnast tingitud suurem nõudlus võib gaasivarusid kiiresti kahandada. Liiga väikse varu korral ei piisa veel Euroopa LNG vastuvõtu võimest, et tagada järgmise talve toimetulek. Tänaseks on Euroopa gaasivarud langenud 73% ja juhul kui soodne ilmaprognoos püsib, siis oleme kevadeks 50% täituvuse trajektooril, mis on hea eeldus jõuda järgmiseks talveks LNG-tarnetega piisavalt lisa tuua. Kaugemas tulevikus Euroopa LNG vastuvõtu võime suureneb ega tohiks enam piiranguks olla nagu seni.
Põhjamaade tuumatoodang püsis möödunud nädalaga sarnasel tasemel ning oli 8,25 gigavatti. Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas plokk on endiselt hoolduses (23. veebruarini). Peale selle oli möödunud nädalal remondis ja töötas osalise koormusega ka Olkiluoto tuumajaama 2. plokk. 5. veebruarini kestavad ka Olkiluoto 3. reaktori hooldustööd, seejärel kehtivad tootmisele märtsi alguseni veel mõningad piirangud. Pärast seda võiks alata regulaarne tootmine võimsusega 1600 MW.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 430 MW. Sel nädalal on turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
CO2 nädala keskmine hind tõusis möödunud nädalal rohkem kui 4 euro võrra 85,9 €/t. Hinnad tõusid nelja nädala kõrgeimale tasemele, erinedes gaasi- ja söeturgude liikumisest. Turuosaliste sõnul on hinnatõusu peamiseid põhjusi aprilli lõpus lähenev CO2 kvootide lunastamise tähtaeg, mil eri tootjad peavad möödunud aasta CO2 emissiooni eest välja käima vastava koguse EUA kvoote. Neid kvoote saab vajaduse korral EUA turult juurde osta.
Elektrihind kujuneb börsil iga tunni kohta olenevalt selle tunni tootmisvõimest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste piirangutest.
