Kristjan Järvan: kolmesendine elekter on võimalik, aga siis tõstame teisi makse
(17)
Täna kell 12 vastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan Facebooki otse-eetris kõikidele küsimustele oma poliitilise tegevuse ning ministritöö kohta. Muu hulgas selgitas ta, kas kolmesendine elektrihind on võimalik.
Kristjan Järvani sõnul on universaalteenus olnud edukas. Olukord on aga muutunud, kuna aasta algus on olnud soe ja naaberriikides on hüdroenergiat olnud palju. See on elektri börsihinna alla toonud ning seetõttu on vaja ka universaalteenust reformida: universaalteenusest saab hinnalagi ja tarbija ei maksa sellest kunagi rohkem.
Järvan ütleb, et universaalteenus on olnud elektriturul paradigmamuutus. Eesmärk oli hind kontrolli alla saada ja stabiilsust pakkuda. Selleks tehtigi universaalteenus nii lihtne kui võimalik. Kuigi börsihind on jaanuaris olnud universaalteenuse omast madalam, on siiski raske öelda, mida toob tulevik.
Järvan soovitab praegu veel oodata. Ei tasu kohe hakata universaalteenuse paketti vahetama. Varsti on tulemas Riigikogu valimised ja enne seda loodetakse universaalteenus 2.0 ära teha. Järvan kinnitab, et universaalteenus jääb ja sellele saab alati üle minna ja sellest saab alati loobuda.
Elektrilevi Eesti Energiast eraldamise kohta ütleb Järvan, et kuna Eesti Energia toob turule ka päikese- ja tuuleparke, siis on tal ühendus ka Elektrileviga. Teistel turuosalistel tekkis küsimus, et kui nad tahavad turule tulla, siis nad peavad oma info saatma konkurendile. Elektrilevi eraldamisel läheksid üle Eesti Energia laenuintressid - aastas rohkem kui neli miljonit eurot - ja see viiks üles ka tariifid. Järvani sõnul on küsimus selles, mis probleemi üldse lahendatakse. Tema sõnul pole mingit põhjust, miks riik peaks energiamüüjatega konkureerima. Riigi - ja Eesti Energia - ülesanne peaks olema varustuskindluse tagamine.
Küsimused-vastused
Kuidas on võimalik, et elektrihind langeb hoolimata sellest, et Ukrainas on jätkuvalt sõda? Oli see varem ju peamine põhjus hinnatõusu taga.
Järvan: elektrihind on langenud tuule- ja hüdroenergia rohke tootmise tõttu naaberriikides. Ka gaasihind on oluliselt alla läinud, põhimõtteliselt sõjaeelsele tasemele. Kõik eeldasid, et gaasiga on halvasti, kõik võtsid varud täis, tuli soe talv, gaasi läks vähem - seepärast tuli ka gaasihind alla.
Kas põlevkivi on vahepeal kallimaks läinud? Kas ei oleks mõttekas eestlasele normhinnaga müüa ja ülejäänu börsile müüa?
Järvan: siin on kaks erinevat teema. CO2 maks - tahame valitsuses sellele hinnalae kehtestada 30 eurot. Suvel käis hind juba saja juures ära ja Eesti seisukoht oli, kas see on mõistlik. Lääne-Euroopas on veidi silmaklappidega poliitika ja kardetakse muutusi teha. Kui rohepöördest saab sõimusõna, hüppame me teise äärmusesse. Universaalteenusega on riik hoolitsenud oma kodanike eest. Need on ju ainult Eesti kodanikele ja ettevõtjatele olnud. Riik on astunud olulised sammud
EKRE lubab kolmesendist elektrit. Kas see oleks võimalik? Miks te ei paku kahesendist elektrit?
Järvan: olen kirjutanud ka artikli sellest, et isegi, kui jätta CO2 kvoot kõrvale, ei tule hind alla kaheksa sendi. Kolmesendine on võimalik küll, aga siis tõstame teisi makse.
Uus universaalteenus tundub päris mõistlik. Mis sellest saanud on?
Järvan: poliitiline mäng on ikka see, et enne valimisi ei taheta teistele erakondadele võite anda. Tahtsime universaalteenuse siduda valitsuse usalduse küsimusega, kuid see pole kõige parem. See usaldusküsimus võeti päevakorrast maha ja siis ei olnud mõistlik ka universaalteenust arutada. Võib-olla saame selle seadusemuudatusena vormistada, et see kiiremini ellu viia.
Järvan meenutab, et ministriks saades ütles ta oma ametnikele, et tema juurde võib kõigega pöörduda, kui nad suudavad selle ära põhjendada. Kuna ta on reservohvitser, on ta palju tööprotsesse üle võtnud just sõjaväest, näiteks prioriteetide saavutamine. Samas tuleb tunnistada vigu ja hästitehtu eest ka kiita.
Kas te ootate, et 20 000 töötut juurde tuleks?
Järvan: küsimus käib riigi plaan B kohta. Selle jaoks oli vaja mõõdikut, et mis hetkel on riigil mõistlik sekkuda majandusse. Sidusime selle töötuse määraga. Aasta lõpuks oli töötus üheksa protsenti, 2009. aastal aga 20 protsenti. Me ei sekku, kuna tööaktiivsus on aegade rekord praegu, väga palju inimesi on tööaktiivsed. Tööandjad ütlevad, et nad ei leia tööjõudu, kuna töötajad on juba tööl või neil ei ole tunnet, et peaks tööle minema. Me ei käivita kohe plaan B-d, kuna majandusel läheb praegu hästi ja võime raha ära kulutada, kuid siis võib tulla krahh ja siis on raha otsas. Seetõttu tuleb reservi hoida, kui hakkab päriselt väga halvaks minema. Majandustsükkel on ühiskonnale seda parem, mida sujuvam see on.
Miks peaminister nõuab rahandusministrilt Elektrilevi eraldamist, kui analüüs ütleb, et see pole hea mõte?
Järvan: poliitkorrektne vastus on, et valitsuses toimuvad arutelud ja eri ministritel on ka oma nägemused. Peaministrina on sul visioon, milline võiks ideaalne minister olla. Paljudele tähendab see julgust otsustada, kuid risk on kiiresti otsustada, kolleegidega rääkimata. Rahvale segaste sõnumite saatmine pole hea mõte, eriti enne valimisi.
Kui Enefit Green osaliselt börsile toodi, lubati aasta jooksul see täielikult börsile viia. Miks seda tehtud ei ole?
Järvan: Enefit Greenil pole kapitalivajadust. Riik ei peaks sekkuma turu toimimisse.
Tulevikule mõeldes on tuumajaam minevik.
Järvan: Siin on eeskätt küsimus Saksamaas. Olen Saksamaa poliitikutega rääkinud ja nad kahetsevad. See oli sealsete roheliste jonn, et paneme kinni ja hakkame kivisütt kasutama. Siit pandi kinni ka kivisüsi. Nad ostavad energiat sisse nüüd ja kõigil läks elektrihind üles. Mitte midagi ei ole muutunud ja rohkem panustati fossiilsetele kütustele. Tuumajaam on vähem saastavam kui fossiilsed kütused, aga kui sa lähed mööda seda rada üksikasjadesse süvenemata, võib tekkida ohtlik olukord.
Miks on Isamaa võõrtööjõu vastu? Ukraina põgenikud on head töölised.
Järvan: põgenikud, kes siia jõudnud on, on nooremad tööealised. Välistööjõuga tuleks siiski ettevaatlik olla. Me ei ole aga selle vastu - kui ta on kõrgepalgaline, ei ole piiranguid tema sissetulekule. Peab olema see tippspetsialist, siis on ka meie ettevõtetes sisuline areng. Meie unistus on, et oleks rohkem ettevõtteid, kellel oleks oma toode või kes aitaks rahvusvahelisi ettevõtteid. Me väldiks seda, et Eesti ettevõtlus elakski madalapalgaliste tööjõu peal.
Vaata Kristjan Järvani etteastet järgmisest videost:
