Tehingute ekspert: nii ettevõtete kui investorite suhtumine on tulnud pilvedest tagasi maa peale

Vanad ja äraproovitud majandus- ja kasumiseadused on taas au sees ning sellega peaksid arvestama ettevõtted, kes tahavad börsile tulla, kirjutab EY Eesti strateegia ja tehingute valdkonna juht Imre Teder arvamusloos.

Kui aasta 2021 oli aktsiate esmaste avalike pakkumiste (IPO-de) poolest rekordiline, siis juba 2022. aastal langes aktiivsus pea poole võrra: tehingute arv oli 45% madalam (1333 vs. 2436) ja kaasatud investeeringute maht 61% väiksem (179,5 miljardit USA dollarit vs. 459,9 miljardit USA dollarit). Euroopa näitajad on selle juures veelgi tagasihoidlikumad: eelmisel aastal vähenes IPO-dega kaasatud investeeringute maht siin koguni 78% ja tehingute arv 70%.

Mis juhtus? IPO-d peegeldavad enamasti globaalsetel ja kohalikel finantsturgudel valitsevat meeleolu, kuna nende näol on tegemist siiski peamiselt optimismil, kasvul ja investorite usul põhinevate tehingutega. Kui ettevõte läheb börsile, siis palub ta investoritel uskuda oma kasvunarratiivi ja lootma, et ettevõtte kasvuplaanid saavad teoks. Seda silmas pidades pole mingi ime, et investorid ei taha praegu uutesse tulijatesse investeerida.