UURING | Ülikiire hinnatõus piirab tänavu ettevõtete võimekust palku tõsta ja investeerida

Värske prognoosuuringu kohaselt näevad Baltikumi ettevõtted peamise probleemina alanud aastal ülikiiret inflatsiooni, mis mõjutab otseselt nende võimekust investeerida ja palku tõsta.

Siiski on palgasurvet mitmetes sektorites endiselt tunda ja üle 55% uuringus osalenud ettevõtetest plaanib tänavu ka töötajate arvu kasvatada, kuigi arvestatava murekohana toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudust.

Reaalpalk väheneb oluliselt

Planeeritud keskmine palgakasv on kõigis Balti riikides tänavu sarnasel tasemel, kuid kavandatud muutused ei kata isegi poolt ülikiirest hinnakasvust, mis tähendab, et inimeste reaalpalk väheneb ka 2023. aastal oluliselt. „Seni oleme mitmel järjestikusel aastal näinud inflatsioonist kiiremat palgakasvu. Uus olukord avaldab tugevat negatiivset mõju kodumajapidamiste ostujõule, mis omakorda mõjutab taas ettevõtete paindlikkust keerulistes oludes manööverdada,“ nentis uurimis- ja juhtimiskonsultatsioonifirma Figure Baltic Advisory partner Irja Rae.

Suurimat palgakasvu plaanivad ettevõtted Leedus ja Eestis IT-sektoris, Lätis aga tootmissektoris. Palgasurve on ettevõtete hinnangul Lätis ja Leedus kõige tuntavam sinikraede seas, Eestis aga spetsialistide hulgas.

Eestis digitaliseerimine olulisim

Märkimist väärib, et kui kõigis kolmes Balti riigis plaanib ligikaudu kolmandik ettevõtetest suuremaid investeeringuid seadmetesse ja tehnilistesse lahendustesse, siis tegevuste digitaliseerimisse suhtutakse riigiti erinevalt. Kui Eestis kavatseb 28% ettevõtetest uuel aastal tegevuste digitaliseerimisse investeerida, siis Lätis 24% ja Leedus kõigest 10%.

Eesti ettevõtjad negatiivsemalt meelestatud

Kui vaadata tagasi lõppenud majandusaastale, siis oma eesmärgid täitsid või neid ületasid 51% Läti ettevõtetest, 42% Eesti ettevõtetest ja 34% Leedu ettevõtetest.

2023. aasta väljavaadete osas olid Läti ja Leedu ettevõtted Eesti omadest optimistlikumad – umbes kaks kolmandikku uuringus osalenutest ootab, et uus majandusaasta ei ole vähemalt eelmisest halvem. Eestis on positiivselt tulevikku vaatavaid ettevõtteid ligikaudu 10 protsendipunkti võrra vähem,“ ütles Rae. Uusi töötajaid plaanib värvata üle poole ettevõtetest kõigis kolmes riigis, ent mitmetes sektorites on tunda kvalifitseeritud tööjõu puudust. Samal ajal on majandussurutise ja Ukraina sõja jätkumise tulemusena vaikselt kasvamas ka töötute arv.

Ühtsustunnet soovitakse tõsta

Peaaegu pooled uuringus osalejatest on alates COVID-19 pandeemia puhkemisest muutnud töökorralduse põhimõtteid, võimaldades töötajatel suuremal või vähemal määral tegutseda kodukontorites. „Ligikaudu sama suur osa uuringus osalenud ettevõtete esindajatest kinnitab, et ühtsustunne on kodukontoris töötamisega vähenenud. Ettevõtted plaanivad erinevaid tegevusi selle tendentsi pidurdamiseks ja ühtsustunde kasvatamiseks. Siiski ei näe suurem osa organisatsioonidest 2023. aastal ette mingeid muutusi seoses kontoripindade kasutamisega,“ sõnas Rae.