Sellega kerkis keskpanga püsihoiuse intress 2,5% juurde, mis on kõrgeim tase alates 2008.–2009. aasta finantskriisist. Tõusuga andis keskpank mõista, et inflatsioon jääb kõrgeks ka vaatamata langenud energiahindadele.

Alusinflatsioonile avalduvat survet silmas pidades kavatseb nõukogu seega oma järgmisel rahapoliitikaistungil märtsis tõsta intressimäärasid veel 50 baaspunkti võrra ja seejärel hinnata rahapoliitika edasist arengut.

Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab EKP sõnul aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Igal juhul on nõukogu edasised intressimääraotsused jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast.

Varaostukava portfelli maht väheneb alates 2023. aasta märtsi algusest kuni juuni lõpuni keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus ning sellele järgnev portfellimahtude vähendamise ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 8. veebruarist 2023 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,50%.

Kuue kuu euribor ületas eile esimest korda 15 aasta jooksul 3% piiri.