SKP kiirhinnang: tõenäoliselt oli Eesti majandus mullu neljandas kvartalis languses
(50)
Esmakordselt Eesti statistikaameti ajaloos andis amet täna välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangu.
See võimaldab ülevaadet möödunud aasta neljanda kvartali ja kogu 2022. aasta majanduse käekäigust enne lõpliku kokkuvõtte tegemist 1. märtsil.
Kiirhinnangu koostanud juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul on eelnevate nädalate jooksul ilmunud hulganisti statistikat meie majanduse käekäigu kohta aasta lõpus. Näiteks selgus, et jaekaubanduses langes müügitulu detsembris aastases võrdluses 7%. Aasta kokkuvõttes suurenes müügitulu siiski 2%.
„Varasemate aastate kõrval on see näitaja tagasihoidlik. Põhjuseid ei pea aga kaugelt otsima, sest kiire inflatsioon on jätnud jälje kõikjale. Lisaks igapäevast ostukorvi mõjutavatele tarbijahindadele on hoogsalt kasvanud ka tööstustoodangu tootjahinnad ja ehitushinnad,“ selgitas ta.
Kuigi ametlik SKP number ilmub märtsi alguses, võib tänaseks teadaolevat infot kasutades hinnata majanduse üldist kulgu eelmise aasta lõpus. Võttes aluseks kaubanduse näitajad, transpordi ja põllumajanduse statistika, maksudeklaratsioonid, energiatootmise näitajad ning hinnaandmed, on võimalik luua Eesti majandusest mitmeid mudeleid.
„Ökonomeetriline mudeldamine püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis võiksid majanduse käekäiku kirjeldada. Kuna see protsess võtab arvesse mitmeid eelduseid, on riskantne panustada ainult ühele konkreetsele mudelile – seetõttu on analüüsis kasutatud mudeleid kümmekond,“ selgitas Robert Müürsepp.
„Olukorras, kus reaalseid andmeid on vähe, võib seda lähenemist kasutada ka SKP kiirhinnangu arvutamiseks,“ lisas statistikaameti juhtivanalüütik. Tema sõnul sisaldab nii koostatud hinnanguvahemik tulemusi kümnekonnalt erinevate parameetritega mudelilt. SKP kiirhinnang on nende mudelite keskmine näitaja.
„Selle põhjal võib hinnata, et lõppenud aasta neljandas kvartalis langes Eesti SKP püsivhinnas ligikaudu 3%. Sellise stsenaariumi puhul oleks 2022. aastal Eesti majandus langenud kokku umbes 0,3% ehk jäädes suuresti samale tasemele, mis oli aasta tagasi,“ märkis Müürsepp.
Tema sõnul eeldab sel moel koostatud kiirhinnang eelkõige majanduse trendide ja struktuuri püsimist. „Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju,“ lisas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
