Telia toetustegevuste juht Elo Võrk tunnistas, et „Digikoristus 2023“ kujunes nii osalejate arvult kui tagastatud vanade seadmete mahult Eesti seni kõige mastaapsemaks digikoristuspäevaks.

„Seekordsel digikoristusel osales meile teadaolevalt suurusjärgus 400 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni üle terve Eesti. Võib arvata, et tegelik osalejate arv oli veelgi suurem. Eraldi tasub välja tuua aktsioonis osalenud koolide ja lasteaedade aktiivne panus, neid oli üle 180. Kokku osales meie hinnangul tänavusel digikoristusel üle 10 000 inimese, mis näitab, et teadlikkus digitaalse prügi olemasolust ja selle mõjust keskkonnale on viimastel aastatel oluliselt kasvanud,“ sõnas Võrk.

Sel aastal oli digikoristuspäeva üks fookus vanade elektroonikaseadmete tagastamine, et suunata kasutuna seisma jäänud seadmed kas uuele ringile või ümbertöötlemisele. Varasemate aastatega võrreldes reageeris seadmete tagastamisele mitu korda rohkem inimesi.

Seetõttu toimus digikoristuspäeval tavapärasest rohkem sagimist ka Telia esindustes, kuhu inimesed said vanu seadmeid tagastada. 27. jaanuaril toodi Telia esindustesse kastide viisi vanu digibokse, mobiiltelefone, monitore ja sülearvuteid. Tagastatud kraami hulka sattus ka veidi teistsugust tehnikat, nagu näiteks printerid, föönid ja elektrihambaharjad. Kokku olid „Digikoristus 2023“ aktsioonis osalejad andnud märku plaanist tagastada ligemale 12 000 vana seadet.

Kuigi peamiselt olid vanade seadmete tagastajad eraisikud, leidus ka agaraid ettevõtjaid. Näiteks reageeris üks ettevõte digikoristuspäeva üleskutsele nii, et saatis kulleriga oma kontorist Telia Rocca al Mare esindusse suure kärutäie vanu monitore.

Vanad monitorid

„Eriti armas oli aga see, et ühes Telia esinduses käis vanu seadmeid tagastamas terve rühm lasteaialapsi. Seda oli positiivne näha, et pisikesed lapsed lõid õhinaga digikoristusel kaasa, olles sellega eeskujuks paljudele täiskasvanutele,“ lisas Elo Võrk.

„Digikoristus 2023“ üks partnereid oli sel aastal Tartu loodusmaja programm „Roheline kool“, kelle eestvedamisel digikoristasid just paljud koolid ja lasteaiad.

„Kokkuvõttes võime öelda, et tänavu oli meil palju rohkem digikoristajaid kui eelmisel aastal. Paljud osalejad kommenteerisid, et neil oli tunduvalt lihtsam koristada, kuna eelmistel aastatel on digikoristamise kogemus juba omandatud. Tänu sellele pole jõudnud nii palju uut prügi tekkida ja mõni hea koristamisharjumus on vahepeal ka külge jäänud,“ tunnistas „Rohelise kooli“ digikoristusnädala koordinaator Liina Vakrööm.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena