Coop Pank ei tahtnud hoiustajale intresse välja maksta. Tarbijakaitseamet käskis seda aga teha
(24)
Coop Pank ei maksnud kliendile välja hoiustatud summalt arvestatud intressi. Klient pöördus tarbijavaidluste komisjoni ning komisjon otsustas eelmisel nädalal, et pank peab intressid kliendile siiski välja maksma.
Coop Pank ja alaealine (keda esindas tema vanem) sõlmisid 2018. aasta detsembris lastehoiuse lepingu. Pank krediteeris hoiukontot preemiaintressiga 50 eurot ning lapsevanem tegi samal päeval hoiukontole sissemakse 50 eurot. Järgmise pooleteise aasta jooksul tegi lapsevanem sissemakseid kogusummas 235 eurot ning hoiukonto jääk oli 1. mail 2022 338,79 eurot, millest kogunenud intress moodustas 17,21 eurot.
2021. aasta juunis teatas pank aga lastehoiuse intressmäära muutumisest: selleks sai varasema muutuva määra asemel 1,5 protsenti aastas. 2022. aasta mais soovis lapsevanem hoiustamise lepingu üles öelda ja palus raha kanda enda kontole teises pangas. Pank kandis üle 285 eurot, mis vastas hoiukontole sisse makstud summale.
Kliendi sõnul ei teatanud pank intressimäära muutumisest õigesti ja samuti rikkus pank lepingut seda ühepoolselt muutes. Klient pöördus tarbijavaidluste komisjoni, et pank maksaks välja ka ülejäänud summa, sh kogunenud intressid.
Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte
Coop Pank vastas komisjonile, et nad teavitasid lapsevanemat personaalse teavituskirjaga internetipanga postkasti, lisaks avaldasid selle teabe ka panga veebilehel. Kuna klient lõpetas lepingu enne tähtaega, ei kuulu panga tüüptingimuste järgi väljamaksmisele lapse hoiukontole kantud preemiaintress ja lepingu kehtivuse ajal igapäevaselt arvestatud intress.
Tarbijavaidluste komisjon vaatas asja läbi ning leidis, et kuigi pangal oli tüüptingimuste järgi õigus lepingut ühepoolselt muuta, siis ei ole see õigus piiramatu ning seda tehes tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki. „Lepingu täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat,“ on otsuses kirjas.
Komisjon ei aktsepteerinud lepingu oluliste tingimuste, eelkõige intressi ühepoolset muutmist. Komisjoni hinnangul ongi intressi arvestuse aluseks kogu lepinguperioodi kestel kokkulepitud rahaturu üldine tase.
Pank ei põhjendanud komisjonile, miks nad intressimäära muutsid. Muutuva intressimäära asemel fikseeritud määr osutus hoiustajale kahjulikuks – samalt hoiusesummalt arvestatud ja hoiukontole kantud igakuise intressi summa oli senisest väiksem.
Komisjoni sõnul on lapse õiguste kahjustamine võrreldes teiste hoiustajatega vastuolus hea usu põhimõttega ning vastuvõetamatu. Komisjon nõustus kliendiga selles, et pank on lepingut rikkunud ning arvestanud alates septembrist 2021 intresse viisil, milles ei oldud kokku lepitud.
Komisjon tõi ka välja, et hoiustatud raha kuulus hoiustajale (lapsele), seega toimus hoiukonto debiteerimine panga kasuks summas 17,21 eurot ilma õigusliku aluseta ning hoiustaja õigusi kahjustavalt.
Otsus: pank peab intressi välja maksma
Eeltoodu tõttu leidis komisjon, et tarbija nõue tuleb rahuldada. „Hoiustajal oli lepingu lõppemise järgselt nõue tema hoiukontole sissemakstud hoiuse, preemiaintressi ja hoiuse summalt arvestatud intresside ulatuses. Kauplejal lasub kohustus maksta hoiustajale välja preemiaintress summas 50 eurot ja kogu lepingu kestuse perioodil lepingu sõlmimisel kokkulepitud alusel arvestatud intress,“ on otsuses kirjas.
Tarbijakaitseseaduse järgi võivad pooled pöörduda maakohtusse, kui nad ei ole otsusega nõus. Coop Panga kommunikatsioonijuht Katre Tatrik sõnas, et nad on tarbijavaidluste komisjoni otsuse kätte saanud ning pank kujundab oma seisukoha otsuses toodud tähtajaks ehk 26. veebruariks. „Praegu ei ole meil võimalik teemat täpsemalt kommenteerida,“ lisas ta.
Ta selgitas siiski, et pangad muudavad hoiuste intresse eelkõige lähtuvalt konkurentsikeskkonnast ja rahaturul toimuvast. „Lastehoiuse intressi muutusest oleme oma kliente viimasel paaril aastal teavitanud kahel korral: 2021. aasta suvel langetasime intressi 0,5% võrra ehk 2% pealt 1,5% peale ning 2022. aasta lõpus tõstsime lastehoiuse intressi 1% võrra ehk 1,5% pealt 2,5% peale, kus see ka praegu püsib,“ ütles Tatrik.
